Puhka rahus, Siniša! Keevaline võitleja, kelle karistuslööke Serie A kunagi ei unusta (0)

Siniša Mihajlovic lahkus taevastele väljakutele liiga vara, kuid jättis endast maha kustumatu jälje. Foto: Scanpix / Imago images / Buzzi

13. detsember 1998. Helesinises Rooma Lazio särgis mees kohendab murumätast, seab palli hoolikalt oma kohale ja taganeb karistuslöögi sooritamiseks paar sammu. Tema suunurgas on saatanlik muie, pilgus kõigutamatu enesekindlus. On ka põhjust, sest kahel eelneval korral on sama rituaal vilja kandnud ning pall lõpetanud täpselt seal, kus tema tahab – võrgus.

Hetk hiljem saab Siniša Mihajlovicist alles teine mees pärast Giuseppe Signorit (samuti endine Lazio pallur), kes Itaalia kõrgliigas suutnud karistuslöökidest kübaratriki lüüa!

Mees müüri vastu

Olgu öeldud, et Lazio vastaseks oli tolles mängus Sampdoria, õnnetu mees väravasuul oli Fabi Ferron ning kohtumine lõppes pealinlaste 5:2 võiduga. Maailma jalgpallis on sellise tembuga hakkama saanud vaid vähesed jalgpallurid ning näiteks tänased megastaarid Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo nende hulka ei kuulu. Mõned nädalad tagasi meenutasid erinevad jalgpalliväljaanded üle maailma seda legendaarset kohtumist.

Meenutamise põhjus oli paraku üdini kurb. 16. detsembril lahkus 53-aastane Mihajlovic meie seast pärast pikka võitlust leukeemiaga. Ta sai diagnoosi 2019. aasta suvel, ent ei taganenud kurja haiguse ees, jätkates ravi kõrvalt FC Bologna peatreenerina kuni 2022. aasta septembrini. Veel sama aasta aprillis valiti ta Serie A kuu parimaks treeneriks.

Viimase hetkeni jalgpallile pühendumine ei tulnud Mihajlovici lähedastele üllatusena. Ta oli võitleja nii väljakul kui selle kõrval, tulise temperamendiga ja alati kirglik. Mängijakarjääri tipus olid tema karistuslöögid sama kardetud kui David Beckhami või Juninho Pernambucano omad.

Mihajlovic skooris üle müüri löökidest Serie A-s 28 korda - seda liiga rekordit jagab ta tänini Andrea Pirloga. Tõsi, Itaalia koondislane pidi saavutuseni jõudmiseks mängima 150 kohtumist enam.

"Balkan toodab rohkem ajalugu kui suudab ise ära tarbida"

Selle tabava tsitaadi autoriks on endine Suurbritannia peaminister Sir Winston Churchill. Piirkonna keeruline ajalugu ei jätnud puutumata ka noort Sinisat. 

Mihajlovic sündis 1969. aastal Vukovaris, Jugoslaavias, serblasest isa Bogdani ja horvaadist ema Viktorija perre. Esimeseks jalgpalliklubiks sai Borovo, järgmiseks Vojvodina ja sealt edasi liitus Mihajlovic juba Ida-Euroopa gigandi Belgradi Crvena Zvezdaga. Seal tõstis noor kaitsja 1991. aasta mais pea kohale esimese tõeliselt suure trofee –  Euroopa karika.

Meistrite Liiga eelkäijaks olnud sarja finaalis alistati 0:0 viigi järel penaltitega 5:3 prantslaste Marseille Olympique. Teel finaali kostitas Mihajlovic kahe väravaga Müncheni Bayernit ning tabas ka otsustavas penaltiseerias. Võit oli kahtlemata üks balkani jalgpalliajaloo tähtsündmusi, tänaseni üks suurimaid.

Belgrad võis küll pidutseda, ent taamal müristas äike. Jugoslaavia lagunemine oli alanud, üha verisemad rahvuslikud ja etnilised kokkupõrked toimusid üle riigi ning peagi peatas sõda muuhulgas ka jalgpallielu.

Mihajlovici koduküla kujunes iseseisvust taotleva Horvaatia ja serblaste juhitud Jugoslaavia rahvaarmee vahelise konflikti epitsentriks ning teiste seas olid sunnitud sealt pagema ka Mihajlovici vanemad. Viha hõõgus ka jalgpalliväljakul. Märtsis 1991 peetud tulises matšis serblaste Crvena Zvezda ja horvaatide Spliti Hajduki vahel sisistas Spliti mängija, horvaat Igor Stimac vihaselt: "Loodan, et "meie omad" tapavad kogu su pere."

Rahvuselt end pigem serblaseks pidav Mihajlovic polnud ka ise paipoiss. Tal olid sõprussidemed Serbia paramilitaristide grupi "Arkani tiigrid" liidri Željko Ražnatoviciga, kes muuhulgas oli enne sõda Crvena Zvezda ultrafännide rühmituse "Delije" üks juhte.

Sõja ajal pani Arkani grupeering toime mitmeid sõjakuritegusi ning oli tuntud oma jõhkruse poolest. Kui Ražnatovic 2000. aastal tapeti, avaldas Mihajlovic Serbia meedias talle järelhüüde ning avaldas lootust, et Lazio fännisektor tema mälestust mõne plagu või bänneriga austab.

Hoolimata sellest oli Mihajlovic siiski sõja vastane ning mõistis teravalt hukka toimunud koledused. 1992. aastal lahkus ta Belgradist, siirdudes oma esimesse välisklubisse, AS Romasse.

Itaalia – teine kodumaa

Oma karjääri kõige olulisemad aastad mängis "Miha" Rooma Olümpiastaadionil, kuid esimesed neist mitte Lazios, vaid hoopis nende linnarivaali ridades. Romas, tõsi, ei saanud tema karjäär veel täit hoogu sisse. Küll aga tunnistas ta klubi ajaloo vast üht tähtsaimat sündmust, 28. märtsil 1993. Just sellel kuupäeval astus esmakordselt platsile tulevane kapten ja Rooma ikoon, Francesco Totti. AS Roma juhtis Brescia vastu 2:0, Mihajlovic oli teinud eeltöö esimesele väravale ja löönud karistuslöögist teise ning soovitas treener Boskovil noor 16-aastane kutt mängu panna!

1994. aastal liikus Mihajlovic Romast Sampdoria ridadesse, kust pöördus neli aastat hiljem tagasi Rooma, tõmmates nüüd selga Lazio vormi. Biancoceleste oli meeskond, mis mängis head jalgpalli ning kus oli kuhjaga talenti. Järgnevatel aastatel võitis Lazio kokku seitse karikat, teiste seas Itaalia meistritiitli, Itaalia karika ja superkarika.

Mihajlovici roll võitudes oli märkimisväärne. Pallita olukordades oli ta jõuline ja kompromissitu, palli taga aga täpse vasaku jalaga ning eriti ohtlik standardolukordades. Kui Alessandro Del Piero karistuslöökides oli elegantsi, siis Mihajlovici omades oli fookus jõul. Oma edu valemit selgitas ta nii: "Vaatasin väravavahile enne lööki alati silma. Hoojooksu jätsin lühikeseks, et võimalikult vähe oma plaane reeta ning alles viimasel sekundil otsustasin, kuhu nurka löök suunata."

Ühes teises intervjuus tunnistas ta aga, et nende hetkede nimel elaski. "Mängisin jalgpalli karistuslöökide pärast. Mäng ise mulle nii väga ei meeldinudki, aga karistuslöögid olid suurepärased. Kui neid poleks olnud, poleks ma võib-olla üldse jalgpallur."

Andekas, ent keerulise iseloomuga

Mihajlovic polnud paipoiss, kelle jaoks skandaalid ja intsidendid olnuks võõrad. Londoni Arsenaliga kohtumise järel pidas ta tulise sõnasõja Patrick Vieiraga, kes teda seepeale rassismis süüdistas. Mihajlovic küll vabandas, ent lisas, et hoopis Vieira oli teda mustlaseks sõimanud.

Adrian Mutu pihta sülitamise eest teenis serblane kaheksamängulise võistluskeelu, sarnase intsidendiga oli ta varem silma paistnud ka 1998. aasta maailmameistrivõistluste kohtumises Saksamaaga. "Öeldakse, et peaksid lugema alati enne kümneni, kui midagi teed. Alguses ei lugenud ma üldse, hiljem jõudsin kahe-kolmeni, hiljem ka viie-kuueni. Aga mitte kunagi kümneni," kommenteeris Mihajlovic oma lühikest sütikut ise.

Karjääri viimasteks aastateks kolis mees Milano Interi ridadesse, kus lisandus veel üks kohalik meistrikuld ning võidud karikasarjas. Seal taaskohtus ta vana sõbraga Sampdoria ja Lazio päevilt, nüüd peatreeneri ametit pidava Roberto Manciniga. Mihajlovic lõpetas mängijakarjääri 2006. aastal ning siirdus sealt otse treeneripingile Mancini paremaks käeks.

Uus amet, uus elu, sama Siniša

Harjumine treeneritööga läks hõlpsalt ning juba 2008. aastal alustas ta iseseisvat tööd peatreenerina FC Bolognas. Läbimurre tuli Sitsiilias, Catania Calcios. 2009. aasta detsembris ohje haarates oli klubi liigas viimane, ent viimaks lõpetati 13. kohal. Hooaja käigus alistati võõrsil Juventus, kodus aga liiga liider, kevadel nii kodused tiitlid kui Meistrite Liiga võitnud Milano Inter.

Siniša Mihajlovici parimad päevad treenerina möödusid Bologna tüüri juures. Foto: Scanpix / Imago Images / Marco Canoniero

Järgnevatel aastatel juhendas Mihajlovic Fiorentinat, endist koduklubi Sampdoriat, Serbia koondist, FC Torinot ning AC Milani. Tasub ära märkida, et just tema oli see, kes usaldas Milani väravasse tol ajal vaid 16-aastase Gianluigi Donnarumma!

Treenerina võis Mihajlovici tuline natuur enamgi välja lüüa kui mängijana. Ta eemaldas Serbia koondisest Adem Ljaijci, kes keeldus usulistele põhjustele viidates rahvushümni kaasa laulmast. Stefano Chuka Okaka käsi käis veelgi halvemini, sest vihane Mihajlovic viskas ründaja pärast viletsaks osutunud mängu Sampdoria riietusruumist lihtsalt välja.

Terav keel võis salvata aga veelgi valusamalt. Torinot juhendades plahvatas ta 60. minutil krampide tõttu vahetust küsinud Joel Obi peale ning soovitas ta edaspidi sõpradega futsalit mängida. Daniele Basellit nimetas ta otsesõnu "kasutuks" ja käskis mängijal "endale munad kasvatada". 

Kui üks ajakirjanik Marco Benassit kiites märkis, et kõigest 22-aastaselt Torino kapten olla ei ole kerge ülesanne, salvas Mihajlovic endale omaselt: "Ärgata kell 4 hommikul, et kell 6 tööle asuda ja endiselt läbi raskuste ots otsaga kokku tulla - see ei ole lihtne. 22-aastaselt Torino kapteniks saamine on rõõm ja au ning Benassi peab selle üle õnnelik olema. Ta on õnnelik inimene nagu meie kõik, kes seda tööd teeme."

"Keegi meist pole hävimatu"

14 treenerina töötatud aasta jooksul jõudis Mihajlovic murda Serie A uue põlvkonna tähelepanuväärseimate juhendajate sekka. Kuigi ta ei jõudnud võita ühtegi karikat, nähti Mihajlovicis treenerit, kelle meetodid aitasid tuua klubidesse vajaliku stabiilsuse ja taastada saavutamisjanu.

Oma vähidiagnoosist avalikul pressikonverentsil teatades lausus Mihajlovic: "Ma ei ole siin selleks, et te mulle kaasa tunneksite. Ma ei karda ja need pisarad mu silmis pole hirmust tingitud. Kõik arvavad, et kui nad on suured ja tugevad, ei puuduta neid miski. Kuid keegi ei tohiks kunagi arvata, et ta on hävimatu.”

Siniša Mihajlovicist jäid maha abikaasa ja viis last. Tema vapustavaid väravaid ja suurepärast karjääri ei unusta jalgpallimaailm kunagi.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0