Kaks aastat järjest Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Rauno Sappinen lõi uue koduklubi Gliwice Piasti talvistes treeningmängudes väravaid ja jagas resultatiivseid sööte. Kohanemine sujus kenasti, väikesed õnnestumised julgustavad. Aga tõeliseks asjaks pole veel läinud.

Poola meistrivõistlused jätkuvad eeloleval nädalavahetusel ning Piasti ootab laupäeval ees kodumäng tabelis teist kohta hoida Szczecini Pogoniga. Ning kaks hooaega järjest Premium liigas võrgud puruks tagunud ja 2021. aastal rahvusvahelistes mängudes palju väravaid löönud Sappinen teadvustab väga hästi, et Piast ostis ta mängijaõigused just väravate pärast.

"Põhiasi, miks Piast mu enda ridadesse tõi, on väravad. Ma pean lööma väravaid. Stiil, mida meeskond viljeleb, soosib seda. Võimalusi peaks tekkima ja ründeliini toetab meeskond väga hästi," sõnab Sappinen Soccernet.ee-le. "Mind valdab suur ootus. Igatsus võistlusmängu järele on suur. Tahaks juba väljakule ja enda tööd hästi teha ja väravaid lüüa."

Piast veetis kaks eelmist nädalat Türgis, kus pidas kolm treeningkohtumist. Enne seda harjutati nädala jagu Poolas. Kolme meeskonna juures veedetud nädalaga on Sappinen enda hinnangul kenasti kohanenud ning uue töökoha osas jagub tal vaid kiidusõnu – organisatsioon on väga professionaalne, tingimused eeskujulikud, meeskonnas valitsev atmosfäär sõbralik.

"Sisse sulandumine polnud üldse raske, sest kollektiiv on toetav. Tegime treeninglaagrites kõvasti tööd, mis oli minu kui meeskonna uue liikme seisukohast väga hea, sest sai rahulikult kohaneda ja nüansse tundma õppida. Individuaalselt võttes läks hästi. Julgen väita, et näitasin end heast küljest," räägib Sappinen.

19. jaanuari treeningkohtumine Põhja-Makedoonia klubi Škendijaga jäi Sappinenil vigastuse tõttu vahele, aga muretsemiseks põhjust pole. "Väike probleem. Oleks saanud mängida, aga polnud mõtet riskida. Võtsime paariks päevaks koormust maha ja mure lahenes," meenutab ründaja, kes oli neli päeva hiljem Niši Radnicki (Serbia) vastu platsil ja tegi nädal hiljem Arda (Bulgaaria) vastu eeltöö kahele Piasti väravale.

Sappinen sõlmis Piastiga lepingu enne jõule ja siirdus õige pea puhkusereisile. Sealt naasnuna alustas ta individuaalsete treeningutega, et Piasti kogunemiseks igati valmis olla. "Meeskonnaga liitudes olin füüsiliselt päris heas seisus ja olen koormustele kenasti vastu pidanud. Mänguline kohanemine on samuti sujunud. Lõpuks on jalgpall ikkagi jalgpalli.

Paljud harjutused ja põhimõtted on tuttavad. Lihtsalt igal peatreeneril on oma mõtted ja käekiri, erinevused on nüanssides. Meeskondlikult läksime iga mänguga paremaks ja tegutsesime üha sujuvamalt. Vaatamata suurtele koormustele suutsime näidata head jalgpalli. Isiklikult hakkasin iga minutiga kaaslasi paremini mõistma."

Üks kaaslane lisandus üleminekuakna viimasel momendil ehk esmaspäeval, sest vahetult enne kevadringi algust täiendas Piast edurivi 34-aastase kogenud ründaja Kamil Wilczekiga, kes on Piastis mänginud kokku neli hooaega. Viimati 2014-15, kui lõi klubi kasuks 20 väravat, millega oli tol hooajal Ekstraklasa parim väravakütt.

Seejärel Itaalis, Taanis ja Türgis mänginud ründaja oli teisipäeval esimest korda meeskonna trennis. "Gabariite vaadates oleme mina ja tema täiesti erinevat tüüpi ründajat, kes võiksid teineteist hästi täiendada. Loodetavasti saame koos meeskonnale suureks abiks olla," märgib Eesti koondislane.

Poola jalgpallikultuuri saab Sappinen Piasti mängijana esimest korda täies mahus kogeda laupäeval, kui kohtutakse Pogoniga, aga esmamulje on kaunis juba praegu. "Igal sammul on aru saada, et jalgpalli jälgitakse siin väga teraselt. Inimesi, kellele see kõik korda läheb, on väga palju. Näiteks linnas ringi liikudes näeb päris palju majaseintele joonistatud Piasti logosid. Poola inimesed armastavad jalgpalli."

Sappinen on üks üheksast Eesti koondislasest, kes selle talve jooksul välismaal endale uue koduklubi on leidnud. "Eesti jalgpalli jaoks on see üleminekuaken olnud seni kindlasti väga positiivne. Esimene suur samm on tehtud. Nüüd on tähtis, et kõik kutid võitleksid välja mänguaja ja et meil kõigil hakkaks individuaalses plaanis hästi minema.

Arvan, et sellise suure laine üks suur põhjus on koondisega 2021. aastal tehtud suur samm edasi. Ning välismaale siirdunud endistele Flora mängijatele tuli kasuks jõudmine Konverentsiliiga alagrupiturniirile. See tekitab julge tunde, kui jalgpallur on nii klubis kui ka koondises kohtunud väga heade vastastega ja kogenud, et nende vastu on võimalik hästi mängida ja väravaid lüüa."

Sappineni jaoks pole Piast karjääri esimene välisklubi. 2018-2019 mängis ta Belgias, Hollandis ja Sloveenias. "Tänu tollele ajale pole praegu ükski asi minu jaoks enam uus. Üksi kodunt ära olemine, võõrasse keskkonda minema ja kõik muud väikesed igapäevaelus olulised nüansid – olen juba kõigis neis olukordades olnud ja tean, mida oodata," märgib Sappinen.

Soccernet.ee-ga teisipäeva õhtul vesteldes oli ta teel üle vaatama ühte võimalikku korterit, kuhu Lõuna-Poolas asuvas Gliwices elama asuda. Türgi treeninglaagrist Gliwicesse naasmise järel on ka muude igapäevaeluks vajalike rutiinide paika sättimisega tegemist olnud. Päevad on Sappineni sõnul tihedamat sorti, aga nädalavahetuseks peaks kõik eluoluga seotu olema jonksu seatud.

See pole üldse vähetähtis, sest mida klaarim on pea kõigist väikestest olmemuredest, seda paremini saab jalgpallur keskenduda põhitööle. "Muu elu peab olema väga hästi balansis, et väljakul edukalt mängida," märgib Sappinen.

* * *

Rauno Sappinen

Sündinud: 23. jaanuar 1996
Positsioon: ründaja
Klubikarjäär: FC Flora (2013-2021), Wilrijki Beerschot (2018), Den Bosch (2018-19), Domžale (2019), Gliwice Piast (2022-...)
Koondisekarjäär: 43 A-maavõistlust, 8 väravat, debüüt 11. novembril 2015 kodus Gruusia vastu (3:0)
Saavutused: Eesti meister 2015, 2017, 2020, Eesti karikavõitja 2013, 2016, 2020, Balti turniiri võitja 2021, Premium liiga parim mängija 2017, 2020, 2021, Premium liiga parim väravakütt 2017, 2020, Hõbepall 2020, Eesti aasta meesjuunior 2015, 2018, Eesti aasta meesjalgpallur 2020, 2021.