Soccerneti peatoimetaja Raul Ojassaar võiks selgitada, kuidas kümnendi kehtinud KTM-reegel on metsik edulugu, mille järgi tasuks kõigil teistel joonduda ja miks mitte ka erakondade rahastamist uueks luua. Kahjuks pole seda võimalik teha ja seetõttu tuleb nii KTM-i läbikukkumine kui ka meistriliiga olematu tase matta sõnasalati alla.

• Repliik | Tammeka totulotud ja KTM-reegel. Õhtulehe peatoimetaja lasi märgist täiesti mööda

Igasuguse reegli kehtestamisel tuleb alustuseks aru saada, et miks seda on vaja. Eesti jalgpalli vaates võiks KTM-reegli kehtestamisel loogilisi ja jalgpallilisi põhjusi olla kaks (ideaalis korraga): meistriliiga taseme tõstmine või Eesti koondise taseme tõstmine.

Eesti meistriliiga on UEFA edetabelis 43. kohal 55-st (kus ta on ka ajalooliselt olnud, kui kõigilt parim hooaeg eemaldada, oleks koht 47, pluss Eestit kollitab nüüd reaalne oht, et ilma jäädakse neljandast kohast Euroopas [piir on umbes 48.-50. juures olenevalt Venemaast]). Keskmist meistriliiga mängu käib vaatamas 370 inimest, mis on Euroopas absoluutne põhi. Selgelt pole KTM-reeglist kasu olnud.  

Eesti koondis. Pole mõtet pikalt rääkida. Kõige edukamad aastad olid siis, kus KTM-reegel oli ehk mõte ühe inimese peas, pärast seda on toimunud sildtreenimine ja lõputud noorenduskuurid. 

Eesti meistriliigas on esile tõusnud uued ja värsked klubid? Ei ole ka seda. 

Milleks siis KTM-reegel? 

Mis toob meid aasta 2012 lõppu, kui tippliigade juhendisse kirjutati sisse KTM-reegel, mis rakendus 2015. aastal. Konteksti mõistmiseks tuleb mainida, et 2012. aastal tuli meistriks Nõmme Kalju (esimest korda meistriliigas 2008), kelle lähenemine klubi ehitamisele erines senisest Eestis domineerinud mõttemallist, sest võistkonnas mängisid võtmekohti (ajutised) leegionärid (Eestist ja mujalt). Sellist trikki ei saa tõenäoliselt enam keegi Eestis korrata. Kuidas muutus KTM-süsteemile on liigat või Eesti jalgpalli ükskõik millise näitaja järgi edasi aidanud, jättis Soccerneti peatoimetaja kahjuks selgitamata. 

Samuti võiks Soccerneti juht esile tõsta kõik need jalgpalliklubid, kes on murdnud tänu KTM-reegli olemasolule meistriliiga tippu. Kus nad on? Või kui mitte seda, siis kuidas on KTM-reegel aidanud tagumise otsa klubisid, et nad jõuaks ülemisele otsale järgi (eeldusel, et ülemine ots siiski areneb edasi ja ei taandarene või seisa paigal)? Sellist asja pole samuti toimunud. Reaalsus on, et reegel eelistab klubisid, kellel oli juba pikem ajalugu, suurem noortetöö ja ressursid (et nõrgemas seisus olijate parimad kokku osta). Kas see on KTM-i edulugu? 

Kahjuks jäi Soccerneti peatoimetaja analüüs tasemele, kus ta viskas õhku ühe küsimuse - kuidas lotomiljonäri või oligarhi raha Eesti jalgpalli aitaks? Isegi sellele on väga lihtsad (positiivsed) vastused olemas, kuid liigume edasi ja räägime totulotudest.  

Kuna Eesti liiga on Euroopa põhjakiht, on erakordselt keeruline näha, et siin saab kohalikega pallides püsivat (rahvusvahelist) edu saavutada. Võtame sellesama Tammeka, mis on mänginud Premium liigas kaks kümnendit. Esiteks pole ühtegi kohta esinelikus (isegi Eestis!) ja ükski Tammeka kasvandik ei ole siirdunud otse sealt mõnda arvestatavasse Euroopa liigasse. Mitte kunagi. Ja isegi mitte keskpärasesse liigasse (parim Tšehhi esiliiga). 

Seetõttu on enam kui kummaline, et Raul Ojassaar loetleb Tartu mängijaid ja kujutab ette, et nende abil hakatakse Eestit domineerima (Euroopas millegi saavutamisest rääkimata). Muide, kuidas on KTM-reegel aidanud Tammekal konkurentsivõimelisemaks muutuda? Tõenäoliselt on minu mullu annetatud rahast (uue väljaku projekt) Tammekale olnud rohkem kasu kui KTM-reeglist. Aga Ojassaarelt jälle vaikus, sest ainuke reaalne teekond, kuidas Tammeka (või Welco või ükskõik milline tänane või hiljutine esiliiga sats) saaks Eestis domineerima hakata ja Euroopaski ei kukuks kohe esimeses ringis välja, on see, mille KTM on kinni pannud. Kelle huvides see on, härra peatoimetaja? Miks on Eesti jalgpallile kasulik, et suured korjaks vähegi talendikamad mängijad ära ja hierarhia sisuliselt ei muutuks? Eriti, kui seesama peatoimetaja oligarhe ja lotovõitjaid jalgpallisüsteemi ei soovi. 

Siin on siis koht, kus Ojassaar kirjutab „Mine võta kinni, kas rohkem peaks olema solvunud jalgpalliliit või Tartu Tammeka KTM-id. Mina jalgpallisõbrana olin lihtsalt nördinud.“ Kaastunne, kui faktid solvavad, nördinud peatoimetaja võiks võtta analüüsida, millist kasu on Eesti jalgpall ja klubid KTM-reeglist saanud, siis saaksid pimedusega löödud (nagu vist mina) ehk nägijateks või Soccerneti juht liiguks lähemale reaalsusele, milleks on, et KTM-reeglit pole kunagi vaja olnud, see loodi paari tipu hoidmiseks ja koduses jalgpallis võiks lubada ükskõik milliseid meeskondade ehitamise lähenemisi, et konkurents oleks tihedam, mis omakorda aitaks kaasa taseme tõusule, et meistriliiga äkki mudast välja sikutada, sest hullemaks on raske minna.