Laupäevases Vikerraadio saates "Rahva teenrid" tulistas Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov erakondade rahastamise reeglitest rääkides kriitikanooli Eesti jalgpalli ja Aivar Pohlaku suunal, kasutades oma platvormi, et siinset vutti halvustada. Paraku ei saa ilmselt (kümned) tuhanded raadiokuulajad teada, et seda tehes esitas ta läbisegi ebatõdesid, valefakte ja üsna küsitavat arusaama sellest, kuidas profijalgpall Eestis toimida võiks või toimima peaks.

Teemaks oli parasjagu erakondade riigipoolne rahastus ja see, kui keeruline on ja peaks olema uutel erakondadel pildile kerkimine.

"See on mulle tuntud läbi spordi, Aivar Pohlaku ja Eesti jalgpalli. Aivar Pohlak suutis ka endale mänguvälja suurepäraseks mängida ehk tekitada reeglid, milleks Eestis on see, et [on olemas] klubis kasvatatud mängijate arv, kes peab meeskonnas olema, et meistrivõistluste kõrgemal tasemel osa võtta,“ alustas Šmutov "Rahva teenrites".

"See tähendab absoluutselt seda, et kõik, kes meistriliigas on, eriti need klubid, kes on tipus – neid ei ole võimalik rünnata. Oletame, et võidan kasiinos või lotoga jackpot'i ja tahan hakata seda investeerima jalgpalli. Ma ei saa ehitada endale kohe meeskonda, kes oleks Eesti meistriliigas – noh, ma olen Tammeka poiss, Tammekast pärit, ütleme, et hakkan Tammekasse sisse ostma mängijaid. Ei saa! Mul peavad olema mingid sellised totulotud ka seal meeskonnas, kes on seal lihtsalt sellepärast, et nad on kodukootud mängijad. Mis tähendab seda, et need, kes on tipus, võivad ennast tunda turvaliselt - nad on seal kogu aeg tipus ja nad jäävadki sinna tippu."

Milline ports sirge näoga räägitud jama!

Teeme asjad faktide ja mõne näitega lihtsalt selgeks. Algaval hooajal on Premium liigas meeskondadel kohustuslik platsil hoida korraga vähemalt kaks klubis treenitud mängijat ehk KTM-i. Lisaks kahele algkoosseisumängijale peab ka pingil olema vähemalt kaks KTM-i ehk kokku peavad 22 mängupäeva koosseisus olevast mängijast olema KTM-id täpselt neli.

See, kas need KTM-id on totulotud või mängumehed, on suuresti klubi enda teha. Üks võimalus on neid oma noortetööga ise üles kasvatada, aga olemas on ka teine, lausa otseteena näiv variant – hooaja alguses on võimalik KTM-iks registreerida ka lausa kuus mängijat, kes ei pea olema päevagi sinu totulotude noortetreenerite juures trennis käinud. Ainus tingimus on see, et need peavad olema Eesti noormängijad, sünniaastaga 2005 või hiljem.

Ehk et kui lotomiljonär Šmutovil õnnestuks Tartu Tammeka üle võtta, ei oleks tal tegelikult mitte ühtegi reaalset takistust kohe esimesel aastal meistritiitli peale mängida, kui ta oleks nõus esindusmeeskonda kohe suures koguses raha sisse süstima ja uusi mängijaid tooma. Kui praegused KTM-id Pedmanson, Veelma ja Koskor on tema hinnangul suvalised totulotud, siis toodagu meeskonda tagasi mõni mujale siirdunud KTM, näiteks Martin Miller või Tanel Tammik. Või võetagu ette Eesti U21 koondise põhikoosseis ja toodagu sealt tuumik Taaralinna. Kes keelab?

Eriliseks takistuseks ei ole enam ka välismängijate piirang. Kui raha on lademetes, siis võib tiimi üles anda lausa 12 leegionäri, kellest kuus võivad ka korraga platsil olla. Too, keda tahad!

Kuidas sellised reeglid täpsemalt tipptiime tabeli tipus hoiavad, jääb paraku ebaselgeks – nemad peavad ju täpselt samamoodi endale KTM-e treenima või hankima. Ja pealegi saab öelda, et Premium liigas kehtib riikliku erakondade rahastusega (sisuliselt: mida rohkem hääli, seda rohkem riigipoolset toetust) hoopis vastupidine skeem, kus eurosarjadest välja jäävatele tiimidele on ette nähtud rohkem solidaarsustoetusi. Sisuliselt lükkab EJL tabeli tagumise poole tiime tagant, et nad esimestele järele jõuaksid, mitte vastupidi, nagu Šmutov väitis.

Ja pealegi – isegi kui kehtiksid reeglid, mis takistaksid lotomiljonäridel või oligarhidel jalgpalliklubiga kiirelt Eesti meistriks tulla, kas see oleks üldse halb?

Mine võta kinni, kas rohkem peaks olema solvunud jalgpalliliit või Tartu Tammeka KTM-id. Mina jalgpallisõbrana olin lihtsalt nördinud.