Poomi parema käe keskmine sõrm on neljandat nädalat lahases, teine samapalju peab veel olema. “Vaikselt ikka paranen, paistetus annab tasapisi järele. Aga kui sõrme sirgeks ajan, on ta kange, ja kui teda katsun või temaga kogemata kuhugi vastu lähen, siis valus,” annab patsient Poom teada.
Kuu möödudes eemaldab Londoni tohter lahase, siis kavandatakse ka edasine ravi. “Võimatu, et saan kohe täispingega tööle asuda. Tegelikult ei tea keegi täpselt, kaua lõplik paranemine aega nõuab. Oleks suur-suur ime, kui ma sel hooajal veel mängiks,” lausub Derby County puurivaht.
Inglismaa meistriliigale tõmmatakse joon alla mai alguses.
“Ma armastan jalgpalli, ma armastan oma tööd.”
Mõni kiibitseja on mängujanus Poomi virelemisse suhtunud muigega: “Oi, kui mõnus, saab pikalt puhata ja tööluusi pidada!”
Neile pihib Poom: “Ükski õige proff ei naudi taolist puhkust. Igast kaotusest saab üle, vigastus on palju hullem. Kõige hullem. Ma armastan jalgpalli, ma armastan oma tööd. Olgugi et klubi vaevleb raskustes, tahaks hirmsasti mängida. Raske on jõusaalist vaadata, kuidas teised murul askeldavad.”
Ja lisab: “Tõele au andes on vigastatud mängijate treeningupäevad tervete omadest isegi pikemad. Ja palju üksluisemad. Hommikul raviseanss, siis kangisaal või jooksuots, lõunasöök, jälle ravi, veel kerge trenn. Vabu päevi tuleb ette haruharva.”
Doktor hoiatas: risk võib karjääri lõpetada
Poom hoidub siiski musta masendusse langemast, mõtet karjääri lõppemisest pole pähe siginenud. “Küll selle näpu lõpuks terveks saab,” teab ta raudkindlalt. “Ravi alustades arutlesin selle Londoni arsti juures: “Mis oleks, kui hambad ristis ikka hooaja lõpuni veaks!?” Ta vangutas pead ja vastas: “Aga kui sõrmega midagi juhtub, on su karjäär läbi.””
Andrus Veerpalu pumpas varatalvel pöialuu murdnuna ülakehasse rammu ning rõõmustas olümpiavõitjana kätesse lisandunud jõu üle. Poomil on raskem halva mängu juures positiivset leida.
“Veerpalu oli audis paar-kolm nädalat, mina palju kauem. Viimati seisin väravas 12. jaanuaril, millal jälle seisan, pole aimugi. Käed rüpes istumine ei tee mind paremaks väravavahiks. Kui mu tööriistad, käed, on haiged, ei oska kuidagi rõõmustada.”
Saladuslik abimees Eestist aitas Poomi
Poom ei salga: ta on nüüdsel raviperioodil kasutanud ka alternatiivmeditsiini abi. “Eriti ei taha sel teemal avalikult rääkida ega nimesid nimetada,” palub ta, kuid nõustub lisama, et pöördus eestlasest “imetohtri” (“Ta pole Arno Joala.”) poole.
“Meeleheitel inimene on nõus kõiki abivõimalusi proovima. Alternatiivmeditsiinist on mulle varemgi kasu ilmnenud, usun sellesse. Halba ta kindlasti ei tee.”

Allikas: SLÕhtuleht, Andres Vaher