Meistriliiga esinelik püsib hooaja teise poolaja alguses veel lähestikku. Kõik vahetused on tehtud ja nüüd jääb üle vaid vaadata, kuidas jõudude vahekorrad lõpuks välja kujunevad.

Hooaja esimene pool näitas meile nii mõndagi. Tabeliseisu kohapealt eelkõige seda, et Flora jätkab peafavoriidina oma üheksanda meistritiitli püüdmist ning Kalju, Levadia ja Trans peavad nende püüdmiseks veel kõvasti tempot lisama.

Sillamäe ja Tartu on sattunud kahekesi tabeli keskmesse ning nende taga käib Viljandi, Paide ja Kuressaare vahel pinev heitlus üleminekumängudest pääsemise nimel. Samal ajal kukub Ajax kivina Esiliiga suunas.

Lähikuud annavad vastuse, kas mõni meeskond suudab teha otsustava murrangu. Sest millal veel kui mitte nüüd, mil just lõppes viimane võimalus enda koosseisu selleks hooajaks tugevdada.

Järgnevalt võtame kokku Meistriliiga klubide käekäigud teisest mänguderingist alates ning allpool vaatame üle kõik olulisemad koosseisumuudatused.

Tallinna Flora pole sel hooajal oma mängu täistuuridel käima saanud. Ometi püsivad nad Meistriliigas 24 kohtumist kaotuseta, võites neist 18. Kuidas nad seda teevad?

Lähikonkurendid näitavad aegajalt isegi tiitlikaitsjast paremat minekut, kuid Flora stabiilsusele neil midagi vastu panna ei ole. Hea füüsiline ettevalmistus, põhjalik komplekteeritus ja meeskonna ühtsus loovad löögirusika, mis suudab nädalast nädalasse sama tugevalt lajatada.

Igale positsioonile on võtta mitu Meistriliiga tasemel tippmängijat, mis tagab tugeva meeskonnasisese konkurentsi ja seeläbi ka stabiilsuse. Meeskond on üleüldse väga ühtlase tasemega ning isegi esiväravavaht Marko Meeritsa lahkumise järel ei ole probleeme tekkinud.

Kui Flora üldse millestki koduses konkurentsis puudust on tundnud, siis Henri Anieri kõrval veel ühest korralikust väravamasinast. Juulis hangitud Norra ründaja Geir Andre Herrem ja ründav poolik Erik Midtgarden koos äärepoolik Nikolai Mašitševiga annavad ka Flora rünnakule võimsust juurde.

Nõmme Kalju nimekas koosseis leiab üha paremini ühist keelt. Hooaja esimesest kuuest mängust kaks kaotanud meeskond pole pärast seda liigas kaotusekibedust tunnistanud 15 kohtumist järjest, võites neist 10.

Kogu Meistriliiga peale on sel hooajal seitse mängijat, kes teinud kaasa kõik oma koduklubi mängud algusest lõpuni. Neist neli moodustavad nädalast nädalasse 90 minutit mängiva Kalju kaitseliini.

Probleeme see siiani ei valmista, sest kaitse seisab kindlalt kui kalju ning kui Tihhon Šišovi üleminek lõpuks kinnitatakse, saab ka selle liini seni nõrgim lüli polsterdatud. Lisaks on Kaljul ees sellised väravamasinad, kellest teised võivad vaid unistada.

Kui põhimeeste koormus ja reservide kogenematus kõrvale jätta, paistab suurim murekoht olevat keskväli, mis ei loo lööjatele piisavalt võimalusi. Suvised täiendused on paberite järgi samuti kaitsva suunitlusega, aga enne järelduste tegemist tahaks kõigepealt näha, mis mastist mehed uus portugallane ja itaallane väljakul on.

Narva Trans üllatas hooaja alguses heade tulemustega, seejärel valgevenelasest peatreeneri vallandamisega ning seejärel veelgi paremate tulemustega kohaliku treeneri Aleksei Jagudini käe all. Viimasest 11 mängust on nad võitnud seitse ja kaotanud vaid ühe.

Trans mängib treenerivahetuse järel lihtsamat jalgpalli, toetudes teada-tuntud põhitegijate meisterlikkusele, ja seni sellest tulemuste tegemiseks piisab. Tehniline võistkond loob rünnakutel palju väravavõimalusi ning Aleksandrs Cekulajevsi näol on neil ka suurepärane realiseerija.

Üleminekuturul jäi piirilinna klubi ootamatult passiivseks, aga Sillamäe Kalevist vallandamise järel sülle kukkunud Aleksandr Kulik ja Aleksandr Tarassenkov kuluvad neile küll marjaks ära. Seda nii otseste tugevdustena kui ka üleüldiselt lühikese pingi pikendamise osas.

Transi võib pidada esineliku autsaideriks, kuid võtmemängijate tippvormi jätkudes on nad kahtlemata üllatusvõimelised.

Tallinna Levadia puhul on praegu kõige suurem küsimus, kuidas meeskond treenerivahetusele pikemas perspektiivis reageerib. Aleksandr Puštovilt ohjad üle võtnud Sergei Hohlov-Simsoni ja
Marek Lemsalu treeneridebüüt on alanud positiivsete emotsioonidega, aga juhendajad on kõigele vaatamata selles ametis veel kogenematud.

Puštovi käe all peetud viimaste mängude kohta võib ilmselt kasutada sõna „kriis“, kuid vähemalt tulemuste mõttes ei olnud meeskonna käekäik koduliigas sugugi katastroofiline. Levadia püsib Meistriliigas väljakul 15 mängu järjest kaotuseta, võites neist 11. Tõrvamaitseliseks muudab selle meepüti tehniline kaotus FC Kuressaarele, ilma milleta hingaksid nad praegu õige lähedalt Florale kuklasse.

Suuri täiendusi juulis küll ei hangitud, aga materjal on Levadial endiselt väga korralik ja ka kõik liinid on korralikult täidetud. Veidi tuntakse ehk puudust ühest väravamasinast ja keskväljal ei ole Jevgeni Novikov oodatud taset näidanud, aga suurim murelaps on vastu kõiki ootusi olnud hoopis kaitse. Levadia on suutnud enda värava puutumatuna hoida 20 kohtumisest vaid kuues.

Kui Igor Morozov tippvormi jõuab, siis saadakse ehk lõpuks ka kaitse pidama ning sellisel juhul võib neid pidada peamiseks pretendendiks hõbedale.

Sillamäe Kalevis „ussitab“ kahtlaselt tihti. Jällekord möödus üks üleminekuperiood suuremat sorti puhastustööga ning jällekord toodi ühe põhjusena välja meeskonna sisekliima. Ainsana paistab koht kindlustatud olevat peatreener Vladimir Kazatšjonokil, kelle juhtimisel on meeskond poolteist aastat ainult pettumusi valmistanud.

Kaks võõrleegionäri lahkusid juba juunis, juulis järgnes neile parim väravakütt Aleksei Aleksejev koos Aleksandr Kuliku ja Aleksandr Tarassenkoviga, kes olid samuti varemalt vaieldamatud põhimehed. Lisaks suundus Ilja Monakov Levadiasse. Asemele toodi kolm leedukat, lätlane, noor tšehh ning kodumaale naasnud Artjom Dmitrijev.

Mis sellest kõigest välja tuleb? Elame-näeme, aga eelneva kolme muudatustelaine kogemustele tuginedes midagi head oodata ei ole. Ega sillamäelastel sel hooajal enam kuigi palju eest võidelda ei olegi, sest esinelik on juba poole hooaja järel lootusetult eest libisemas.

Tartu Tammeka üllatas eelmisel aastal treeneripingil debüteerinud Marko Kristali juhtimisel paljusid, aga järgmist sammu meeskonna arengus toimunud ei ole. Hooaja hakul võis rääkida ebaõnnest ja kesistest tingimustest hooajaks valmistumisel, aga tulemused ega mängupilt pole ka aja kuludes oluliselt paranenud.

Ühest küljest on meeskond eelmise hooajaga võrreldes sisuliselt sama ja olulisi muudatusi ei tehtud ka sel suvel, mistõttu võiks olla raske suurt arenguhüpet eeldada. Teisest küljest aga justnimelt seda tartlaste andekalt generatsioonilt oodati. Pilk tabelisse ütleb, et Tammeka on teeninud isegi 1 punkti vähem ning nende väravatevahe on 9 võrra kehvem kui mullu samal ajal.

FC Viljandi meeskond on omakorda positiivne näide sellest, kuidas noored poisid suudavad üllatada ja areneda. Hooaja eel peeti neid üheks peamiseks autsaideriks, aga ometi hoitakse tabelis kuuendat kohta, olles sisselastud väravate poolest isegi tunduvalt paremad kui Sillamäe ja Tammeka.

Zaur Tšilingarašvili käe all on teenitud koguni kuus punkti rohkem kui mullu sama ajaga tunduvalt kogenuma koosseisuga. Kuigi suvel kaotati oma esiväravavaht Aiko Orgla Florale ning lahkus ka väravakütt Aleksandr Kulatšenko, tasakaalustavad seda mitmed paljulubavad saabujad ning praeguseks võib Viljandit konkurentsis Paide ja Kurega juba kergeks soosikuks lugeda.

Paide Linnameeskond on samuti eelmise hooajaga võrreldes suure edasimineku teinud, näidates kõigile hambaid ning suisa kahekordistades 21 vooruga teenitud punktide hulga. Järvalaste tõusu taga on suuremal määral head täiendused, kuigi mitmed nendegi noored on pead tõstmas.

Probleeme tekitab kolme põhitegija lahkumine meeskonnast, aga asemele on laenatud mitmed mängijad Levadiast ja Kaljust, nii et kõrget kukkumist pole karta.

FC Kuressaare jäi samuti juulis mitmest põhimehest ilma ning kuna nende koosseis oli niigi väga õhuke ja täiendused pole Paidega samast klassist, võib see saarlaste hooaja teisele poolele valusama pitseri jätta.

Siiski ei saa Kuressaarest rääkida kui selgest autsaiderist, kuna meeskond näitab väga distsiplineeritud ja võitluslikku mängu ning võib heal päeval iga vastase elu raskeks teha. Suure tõenäosusega otsustavad üleminekumängudele suunduva meeskonna Viljandi, Paide ja Kure omavahelised heitlused.

Lasnamäe Ajaxi põhiküsimuseks on jäänud see, kas 51-aastane klubi president Boriss Dugan püstitab Meistriliiga läbi aegade vanima mängija rekordi või mitte. Muus osas pole Ajaxist suurt midagi rääkida, sest saunad muutuvad hooaja edenedes üha kuumemaks ja vaid ime võiks nad veel väljakukkumisest päästa.

Kes tõmbas jokkerid?

Juulikuu möödus harjumuspäratult vaikselt. Kiiresti reageeris vaid Flora, kes müüs küll Marko Meeritsa, kuid tõi juba aegsasti euromängudeks paar tugevdust juurde. Paraku ei aidanud see neid, nagu ei aidanud teisi Eesti klubisid ka senisele koosseisule lootmine.

See selleks, täiendused peaksidki tooni andma hakkama hooaja teisel poolel sisse sulandudes. Flora paistab esmapilgul olevat tõmmanud kõige pikemad kõrred, sest Nikolai Mašitšev on teadagi kõrgel tasemel, Geir Andre Herrem annab lootust Sander Posti jälje täitmise osas ning Erik Midtgarden saabus siia Norra kõrgliigast. Meeritsa kindad on esialgu Stanislav Pedõkile kenasti kätte mahtunud.

Jokkereid võib ehk leida Kalju ja Sillamäe kaardipakkidest, aga nagu ajalugu näidanud on, selgub nende võõrleegionäride väärtus alles mõne aja pärast. Kalju lisab Meistriliigale värvi portugallase Jorge Rodriguese ja itaallase Marco Bianchi näol ning Kohtla-Järvelt naasis laenult elevandiluuranniklasest ründaja Manucho, kelle taset juba teame. Pakis ootab siiani kannatamatult Tihhon Šišov, kellest võib bürokraatia edenemisel saada järjekordne koondislane Nõmmel.

Sillamäe kauples üleminekuturul kõige aktiivsemalt. Kui eelmise hooaja järel heideti kõik lõunanaabrid meeskonnast välja, siis nüüd tehti uus kannapööre. Meeskonda toodi lätlane ja kolm leedulast, kellest kaks on seal varasematel aastatel juba mänginud. Lisaks Leedust naasev endine noortekoondislane Artjom Dmitrijev ning noor Tšehhi ründaja. Paraku on lahkujate nimekiri sama pikk ja ilmselt ka vähemalt sama nimekas.

Trans, Levadia ja Tammeka olid seevastu väga passiivsed ja loodavad suures osas senistele jõududele. Ida-Virumaa klubi korjas üles kaks Sillamäelt välja heidetud mängumeest ning lisas koosseisu ka 21-aastase kaitsja Vitali Kutuzovi, kes tuli üle teises liigas mängivast Kohtla-Järve Alkost. Levadia tõi koju Hollandis pingile jäänud kaitsja Marek Kaljumäe ning Sillamäelt tagasi ründava poolkaitsja Ilja Monakovi. Tammeka laenas Tartu SK 10 Premiumilt 19-aastase ründaja Georgi Ivanovi, kes on muuseas löönud väravaid ka Transi särgis.

Kõik tagumise neliku klubid kandsid märkimisväärseid kadusid paari põhitegija lahkumise näol. Viljandi ja Paide said laenule mitmeid huvitavaid asendusi ning peaksid sellest olukorrast paremini välja tulema. Kuressaare uued liitujad on samuti seni enam-vähem hakkama saanud. Ajaxi seisu kohta ütleb kõik vajaliku ära klubi presidendi registreerimine meeskonna koosseisu.

Kui välja arvata FIFA kaudu õigust taga ajav Šišov, ei tohiks meeskondade koosseisud enam täieneda. Küll aga võib augustikuu jooksul ette tulla veel mängijate müümist piiri taha. Eelmiste aastate kogemust arvestades puudutab see eelkõige Florat ja Levadiat.

Olulisemad suvised liikumised

Flora
+ Aiko Orgla (vv), Johannes Kukebal (k), Nikolai Mašitšev (pk), Erik Midtgarden (pk), Geir Andre Herrem (r).
– Marko Meerits (vv), Elvis Liivamägi (k), Sander Laht (pk).

Kalju
+ Marco Bianchi (k), Tihhon Šišov (k)?, Jorge Manuel Ferreira Rodrigues (pk), Manucho (r).
– Christian Kõrtsmik (pk).

Trans
+ Aleksandr Kulik (k), Vitali Kutuzov (k), Aleksandr Tarassenkov (pk).
– Donatas Strockis (pk).

Levadia
+ Marek Kaljumäe (k), Ilja Monakov (pk).
– Markus Holst (k).

Sillamäe
+ Romans Gladilins (k), Eimantas Valaitis (k), Gediminas Kruša (pk), Evaldas Užkuraitis (pk), Artjom Dmitrijev (r), Jakub Hejret (r).
– Sergei Gorbunov (k), Aleksandr Kulik (k), Oskari Lehtonen (pk), Aleksandr Tarassenkov (pk), Aleksei Aleksejev (r), Ilja Monakov (r).

Tammeka
+ Georgi Ivanov (r).
– Mario Hansi (pk).

Viljandi
+ Madis Rajando (vv), Elvis Liivamägi (k), Bert Klemmer (pk), Sander Laht (pk), Vladimir Vassiljev (pk).
– Aiko Orgla (vv), Aleksandr Kulatšenko (r).

Paide
+ Markus Holst (k), Stefan Järv (pk), Christian Kõrtsmik (pk), Krister-Kaspar Rannamaa (pk), Alen Stepanjan (pk), Lauri Varendi (pk).
– Janek Kalda (pk), Eerik Reinsoo (pk), Ats Sillaste (pk).

Kuressaare
+ Konstantin Logvin (k), Märten Pajunurm (k), Laurits Randmann (r).
– Urmas Rajaver (k), Argo Aava (pk).

Ajax
+ Boriss Dugan (pk).
– Aleks Mones (pk), Jaroslav Dmitrijev (r).

Faktid

• Flora 13:1 võit Ajaxi üle oli suurim purustustöö Meistriliigas pärast 2007. aastat, mil FC TVMK purustas Ajaxi 13:0. Läbi aegade suurim võit kuulub aga 1994. aastast FC Tevaltele, kes purustas Sillamäe Kalevi 24:0.
• Kalju pole lasknud endale 21 kohtumise jooksul avapoolaegadel ainsatki väravat lüüa. Kui kõik kohtumised lõppenuks poolaja järel, juhiks Kalju tabelit viie punktiga Flora ja kaheksa punktiga Levadia ees.
• Transi ja kogu Meistriliiga parim väravakütt Aleksandrs Cekulajevs on löönud sel hooajal rohkem väravaid kui ükski tagumise neliku meeskond.
• Levadia väravakütt Vitali Leitan on löönud viimase 5 Meistriliiga mänguga 9 väravat.
• Sillamäe koosseisus on järel ainult 5 mängijat, kes kuulusid sinna ka eelmisel hooajal.
• Tammeka kodumängud on tõusnud pärast Tamme staadioni avamist kõige populaarsemaks, kogudes keskmiselt 292 pealtvaatajat. Tamme staadioni keskmine publikuarv on 348 ning Annelinna kunstmurul oli see 235.
• Viljandi on teinud sel hooajal 7 nullimängu, mis on paremuselt neljas näitaja. Floral, Kaljul ja Transil on võrdselt 11 nullimängu.
• Paide on koduväljaku meeskond, teenides kodus enda 20 punktist 14 ja lüües 18 väravast 12. Kalju on omakorda võõrsilmängude äss, kogudes võõrsilt oma 45 punktist 29 ning lüües 48 väravast 30.
• Kuressaare eest on Meistriliigas sel hooajal väljakul käinud 32 erinevat mängijat. Kaljus seevastu ainult 16.
• Ajaxi püsib Meistriliigas võiduta 44 järjestikust kohtumist ehk rohkem kui ühe hooaja jagu.

Tabel

#		Võistkond	M	Võ	Vi	K	Lö	-	La	P
1.		Tallinna FC Flora	19	14	5	0	51	-	11	47
2.		Nõmme JK Kalju	21	13	6	2	48	-	14	45
3.		Narva JK Trans	22	12	6	4	52	-	18	42
4.		Tallinna FC Levadia	20	12	6	2	44	-	18	42
5.		JK Sillamäe Kalev	22	9	3	10	43	-	36	30
6.		Tartu JK Tammeka	21	7	5	9	33	-	46	26
7.		FC Viljandi	20	5	5	10	19	-	27	20
8.		Paide linnameeskond	21	5	5	11	18	-	35	20
9.		FC Kuressaare	22	4	4	14	16	-	38	16
10.		Lasnamäe FC Ajax	22	0	3	19	8	-	89	3

Statistika