Täna 27 aastat tagasi rabas maailma teade, et Sambia jalgpallikoondist enam ei ole. Lennuk, mille pardal olid 18 mängijat, koondise taustajõud ning lennumeeskond, kukkus alla Gaboni lähedal Atlandi ookeanis.

See polnud tavaline Sambia koondis, vaid tõeline talentide kooslus, mis jahtis esimest korda riigi ajaloos pääset MM-finaalturniirile ja valmistus järgmise aasta Aafrika Rahvaste karikaks. Viis aastat varem oli see seltskond saanud Souli olümpial Itaaliast jagu 4:0, kolm väravat oli löönud Kalusha Bwalya.

Ainsa sambialasena Aafrika parimaks jalgpalluriks valitud Bwalya oli sisuliselt ainus koondise liige, kes ellu jäi. Ta mängis PSV Eindhovenis ning pidi Senegali sõitma teistest eraldi. Ülejäänud koondis startis Sambiast ning pidi enne Dakari maandumist tegema kolm vahepeatust, et lennukit tankida. Esimene pidi toimuma (ja toimuski) Kongos, teine Gabonis ja kolmas Elevandiluurannikul.

Juba Brazzaville'is maandudes oli aru saada, et lennukiga pole kõik hästi. Vaatamata sellele tõusti pärast tankimist uuesti õhku, aga enam lennuk maad ei puudutanud. Järgmine peatus oli Gaboni pealinna asemel ookean. Libreville'i võidi küll õhust näha, aga paraku maanduti rannikust poole kilomeetri kaugusel meres.

Today I decided 2 go give homage 2 my fallen team mates a day earlier.A day does not go by that I don’t think about my family that I lost off the coast of Gabon in 1993. 25 years later my heart is still broken. A team that could have gone so far. #KK11 #chipolopolo #Zambia #gabon pic.twitter.com/IoJqvZO5aq — Kalusha Bwalya (@KalushaPBwalya) April 26, 2018

Ligi kümme aastat ei toonud uuringud erilist tulemust. Tõele au andes pole absoluutne tõde paigas tänase päevani, aga vähemalt Gabon on omaltpoolt tulemustega lagedale tulnud. 2003. aastal avaldatud raportis väideti, et õnnetuse põhjuseks oli lennuki vasaku mootori rike. Sealse tule kustutamiseks proovis piloot seda välja lülitada, aga väsinud peaga pani ta kinni kogemata parema mootori.

See õnnetus lõi kahe riigi vahele saatusliku kiilu. Veel tänase päevani on "Gabon" - mitte riigi, vaid sõnana - Sambias tabu. See tähendab "ebausaldusväärset". Põhjuseid on mitu: tekkisid vandenõud, et äkki lasid hoopis Gaboni võimud lennuki alla, et takistada rivaalide võimalusi MM-ile pääseda. Nagu ikka, siis on sellistel puhkudel üheks peamiseks teemaks raha. Kumb riik seda üldse uurima peaks ja kelle rahakotist tuleb võtta krõbisev?

Today we remember The Chipolopolo (Copper Bullets) of 🇿🇲 Zambia. 25 players & coaches boarded the DHC-5D Buffalo aircraft on 27 April 1993 & never came back in a tragedy of inexplicable proportions.https://t.co/1D7RZ9WQ72 pic.twitter.com/czdH0dsLGj — FIFA.com (@FIFAcom) April 27, 2020

Üheks olulisemaks põhjuseks oli aga ka vutiväljakul toimuv. Sambia koondis oli vaja taas üles ehitada ja selle jaoks saadi abi üle kogu maailma. Peatreeneriks toodi kohalik vutilegend Freddie Mwila, kes sai loa lahkuda Botswana koondise eesotsast. Tema nõustajaks sai taanlane Roald Poulsen, kes hiljem kahel perioodil ise koondist juhendas.

Bwalya ümber ülesehitatud koondis jätkas võitlust MM-i nimel, mis aga viimasel tõkkel takerdus. Otsustavaks sai kohtumine Maroko vastu, kuhu määrati Gaboni kohtunik Jean-Fidele Diramba, kelle mängujärgsele muigele Sambia press muidugi kiitvat hinnangut ei andnud. Gabon, noh, ebausaldusväärne.

Kui MM-ile ei pääsetud, siis kohalikust turniirist võeti 1994. aasta hakul osa. Ja veel kuidas - Tuneesias toimunud turniiril purjetati Bwalya seljas välja finaalini, kus korrati oma ajaloo parimat tulemust ehk teist kohta.

Kui ütled Bwalya, siis mõtled Sambia jalgpall, ja vastupidi. 87 koondisemängus 39 väravat kõmmutanud ründaja lõpetas karjääri sajandivahetuse paiku ja pärast seda töötas nii peatreeneri, kohaliku vutiliidu asepresidendi kui ka presidendina. Tema töö hakkas vilja kandma eelmisel kümnendil.

Kui 2006. aasta Aafrika Rahvaste karikal tema käe all juba alagrupis langeti, siis palus ta mõistmist. Kõik kordus 2008. aastal, aga siis oli Bwalya juba president. Ta lubas, et see materjal on midagi erilist. Kui toona olid mehed peamiselt U23 vanuseklassis, siis 2010. aastal jõudsid juba mehisemad mehed üheskoos välja veerandfinaali.

Ja siis jõudis kätte 2012. aasta turniir, kus Aafrika parimad koondusid Ekvatoriaal-Guineas ja Gabonis. Finaal peeti Libreville'is ehk paigas, mille lähistel 19 aastat varem 18 Sambia jalgpallurit oma elu kaotasid. Saatuse (ja Bwalya) tahtel jõudsid Sambia mehed välja finaali, peatreeneriks Sergei Pareikole äravahetamiseni sarnane Herve Renard.

Kui Gaboni ja Sambia võimude vahel oli aastaid vägikaigast veetud, siis tribüünil polnud sellest juttugi. Normaalaeg Elevandiluuranniku vastu lõppes seisuga 0:0, samuti ka lisaaeg. Penaltiseerias võidutses Sambia seisuga 8:7. Suur enamus pealtvaatajaid, kellest omakorda enamuse moodustasid Gaboni elanikud, oli Sambia poolt.

Sest miks mitte? Humaansuse triumf. Tuhkatriinulugu.

***

Paraku pole Kalusha Bwalya laitmatu käitumisega mees. Et kõik ilusti ära rääkida, siis ei saa mööda vaadata tema tegudest, mis polnud küll otseselt seotud Sambia koondisega, aga kaudselt võisid olla küll.

2017. aastal algatati tema suhtes juurdlus, mis lõppes aasta hiljem. Nimelt pistis ta vahemikus 2009. kuni 2011. aastani taskusse Aasia jalgpalliliidu presidendilt saadud 80 000 USA dollarit (umbes 75 000 eurot). Ta mõisteti 2022. aasta MM-i korraldusõigustega seonduvalt süüdi altkäemaksu võtmises. Sel aastal lõpeb talle määratud kaheaastane jalgpallis tegutsemise keeld.