Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak avaldas Soccernet.ee-le antud intervjuus, et videokohtunike süsteem (VAR) võib kõige kiiremal juhul jõuda Premium liigasse juba 2021. aastal. Taoline areng nõuab EJL-ilt suurt investeeringut, millele sisulist alternatiivi polegi.

UEFA täitevkomitee otsustas detsembris, et 2022. aasta MM-i valikturniiril, mis algab 2021. aasta märtsis, kasutatakse videokohtunikke. Kui võiks eeldada, et taolise muudatuse järel aitab UEFA alaliitudel ka rahalises plaanis muudatustega toime tulla, siis sisuliselt esmakordselt veeretab Euroopa katuseorganisatsioon vastutuse kohalikele vutiliitudele.

Kõige selle tuules võib VAR paralleelselt Eesti koondiseni jõudmisega saabuda ka Premium liigasse. Aivar Pohlak sõnas, et EJL-il pole alternatiivi, kui Eesti soovib jalgpalli arenguga kaasas käia.

Traditsioonilisel aastalõpu lõunasöögil klubidega avaldasid sa, et jalgpalliliidu kohtunike osakond tegi jalgpalliliidu juhatusele põhjaliku ettekande VAR-i kasutusele võtmise võimalikkusest Eestis. Millised olid kohtunike osakonna peamised teesid ja mida kõike arvas sellest juhatus?
Jalgpalliliidu juhatus tegi möödunud suve hakul kohtunike osakonnale ülesandeks uurida VAR-i rakendamise võimalusi Eesti liigas ja esitada vastav ettekanne 15. detsembriks. Teemaga tegeles ja olukorda tutvustas juhatusele Kristo Tohver, kes on täna ainus rahvusvahelise VAR koolituse läbinud Eesti kohtunik.

Ettekanne koosnes kahest osast, esimene pool keskendus VAR-i rakendamise olulisusele, kus muuhulgas analüüsiti kahte viimast Premium liiga hooaega ja toodi konkreetseid näiteid, millistes olukordades oleks VAR saanud ja pidanud sekkuma ja näidati ka selle mõju turniiritabelile. Teises pooles anti juhatusele ülevaade VAR-i rakendamise võimalustest Eesti Premium liigas koos konkreetsete lahendusteni välja. Samuti saime ülevaate VAR-i rakendamiste praktikatest erinevates maades koos plusside ja miinustega.

Ettekanne ei jätnud mingit kahtlust, et VAR-i rakendamine Eestis on vajalik ja seda meelt oli ka jalgpalliliidu juhatus.

Milline võiks olla realistlik ajaline perspektiiv VAR-i rakendamiseks Eestis?
Juhatus andis Eesti Jalgpalli Liidu eelarve töögrupile ülesande vaadata üle organisatsiooni pikaajaline eelarve ja teha sellest lähtuvalt juhatusele ettepanek VAR-i rakendamise ajalise graafiku osas. Eelarve töögrupp koguneb teemat arutama 10. jaanuaril. Igaks juhuks lisan, et kõige kiiremini saab VAR-i rakendada Eesti Premium liigas hooajast 2021 ja seda juhul, kui eelarve töögrupp leiab olevat juba aastal 2020 võimalik vajalikud investeeringud teha. Mis tähendab, et VAR-i rakendamisele eelneb ligi aasta pikkune ettevalmistav protsess. Hetkel ma ei oska ajalise perspektiivi osas täpsemat vastust anda.

VAR-i rakendamine on väga kulukas projekt. Lisaks VAR-i kasutamiseks vajalikule tehnoloogiale nõuab see eelkõige suurema kaamerate arvuga otseülekannete tootmist ja kohtunike koolitamist, sest hetkel pole Eesti kohtunikest veel kellelgi VAR-i litsentsi, kuigi Kristo Tohver on lähedal selle omandamisele. Kas ja kui palju oleks kulude katmisel võimalik loota UEFA ja FIFA sihtotstarbeliste toetuste peale?
UEFA ja FIFA sihtotstarbelised toetused VAR-i osas puuduvad ja praeguse seisuga on nii, et järgmises, MM 2022 valiktsüklis kasutusele võetava VAR-iga seotud kulutused tuleb kanda kohalikel jalgpalli liitudel. Reeglid lubavad VAR-i kasutada vähemalt nelja kaameraga ülekannete puhul, aga see on lihtsavõitu variant ja meile tutvustatud võimalus lähtus vähemalt viie kaameraga ülekannetest. Eestis vastavad sellele täna ERR-i poolt toodetavad ülekanded.

Eelduste kohaselt kui suurt omafinantseeringut nõuaks VAR-i kasutusele võtmine jalgpalliliidult?
Praegu on kalkulatsioonid tehtud VAR-i rakendamiseks kahel Premium liiga mängul viiest. Jutt käib siis ühest voorust, mis kokku teeks hooaja peale 72 Premium liiga mängu + ilmselt kaks karika veerandfinaali, poolfinaalid ja finaal + Superkarikas + Premium liiga üleminekumängud. Sarnaseid osalisi VAR-i rakendamisi on tehtud ka teistes riikides. VAR-i katsetamine toimuks tema kasutamishooajale eelneval Taliturniiril.

Esimese aasta VAR-i eelarve oleks ca 100 000 eurot – jutt käib siis ettevalmistavast hooajast, mil VAR tegelikult kasutusel ei ole – ja sealt edasi tõuseksid Premium liiga püsikulud ca 200 000 euro võrra aastas. VAR-i rakendamine kõikidel Premium liiga mängudel suurendaks selle numbri vähemalt kahekordseks.

Millised oleksid taoliste kulutuste plussid ja miinused? Teisisõnu: kas VAR-i rakendamine Eestis on seda väärt?
VAR on tulnud, et jääda ja kuigi ma isiklikult olen pigem VAR-i vastu ja eelistanuks varianti, kus ebaõiglased otsused tekivad inimliku eksimuse või inimese võimekuse piiratuse pärast, mitte tehnoloogia kasutamise reeglite tõttu – rõhutan, et VAR ei kaota ära ebaõiglaseid otsuseid, aga ta muudab nende tekkimise loogikat ja parandab kõige kriitilisemaid ebaõiglaseid otsuseid - siis ei ole meil tegelikult alternatiivi, kui tahame käia jalgpalli arenguga kaasas. Mängu olemus, sealhulgas näiteks käitumine trahvikastis, muutub VAR-iga oluliselt, samuti kaob ilma VAR-ita meie kohtunike jaoks rahvusvaheline perspektiiv. Plusspoolele tuleb panna ka VAR-i võimalik rakendamine teleülekandes, nii nagu seda näiteks Bundesligas tehakse.

Muide, VAR-i rakendamine on väljakutse ka pealtvaatajatele ja ajakirjanikele, sest VAR-iga seotud reeglid ja põhimõtted on väga konkreetsed ja neid peab täpselt teadma, et suuta tekkivaid olukordi tõepäraselt hinnata ja kommenteerida.