Nädalalehe MK-Estonija värskes numbris on avaldatud lugu Kotenkost, kus ta räägib oma suurtest ambitsioonidest ja peale jalgpalli ka endast kui isiksusest, vahendab Eesti Päevaleht.
Trenni läks Artur seitsmeaastaselt ja hakkas ise väravavahiks, sest rünnakuid tõrjuda tundus talle huvitavam kui rünnata. Suuri eeskujusid pole Kotenkol kunagi olnud. Lemmikmeeskond aga Kotenkol on Manchester United. "See on mu unistus. Sinna tahaks pääseda," ütleb Kotenko.
"Väravaid sisse lasta on alati ebameeldiv. Lev Jain on öelnud: "Pole olemas püüdmatuid palle." Aga kui oled lasknud endale värava lüüa, siis tuleb see kohe unustada, sest mäng läheb edasi ja kõike on võimalik parandada," räägib väravavaht. "Mäng on kõige tähtsam. Kisa tribüünidel jääb tagaplaanile. Aga kui omad löövad värava ja tribüünid röögivad see on meeldiv tunne!"
Tunnistab ambitsioone
Kotenkot ei häiri, et palluritel on oma hind, mille eest neid müüakse. Iga mees teeb tööd selle nimel, et ta hind tõuseks. "Kui meist räägitakse nagu kaubast, siis see ei solva mind. See on normaalne! Et mängitakse õhtuti? Aga nii on see kogu maailmas. Jalgpalliliit peab ju raha teenima. Mängime ju pealtvaatajatele ehk ajal, mil inimeste tööpäev on lõppenud. Rahvusvahelised kohtumised annavad võimaluse ennast näidata. Jah, mul on ambitsioone, tahan liikuda edasi," kinnitab Kotenko.
Arturile meeldivad heledad toonid ja helge paistab talle ka Eesti jalgpalli tulevik. Viimase viie aastaga on edasiminek olnud silmanähtav. Vaatemängulisus on suurenenud. Sobiva pakkumise korral on ta hetkegi kõhklemata valmis siirduma välisklubisse.
Kuid ta mõtleb ka muule kui jalgpallile. Igaks juhuks omandas ta Tallinna meditsiinikoolis hambatehniku eriala. Kotenko arvab, et proteeside valmistamine on ilus ja huvitav töö. Praegu õpib Kotenko Majanduse ja Juhtimise Instituudis kolmandal kursusel. Sealjuures rõhutab ta, et teeb seda enda jaoks, mitte haridusele või töökohale mõeldes.
Arturile meeldib magusat süüa, ta on romantik. Kuid romantikat pole kellegagi teha, sest oma tüdrukut Arturil pole, nagu poleks tema jaoks ka aega. See-eest aga on tal terve hulk fänne, sõpru ja sõbrannasid.
Arturile meeldib reisida, eriti maadesse, mille asukate maailmapilt erineb oluliselt meie omast. Suure rahuloluga meenutab Kotenko Taid. Küsimusele, kuhu ta veel tahaks sõita, vastab Kotenko: "Kuhugi
kaugele." Ja naerab. Oma naeratusega tõrjub ta kõik küsimused nagu pallid, kirjutab Viktoria Ladõnskaja.
Väravavaht Artur Kotenko esimene värav
Artur Kotenko esimene tähelend leidis aset mullu, kui temast sai Eesti meistriliiga esimene väravavaht, kes on mängust vastasele värava löönud.
24. oktoobril kohtusid Viljandis kohalik Tulevik ja FC Levadia, kes vajas meistritiitli kindlustamiseks vähemalt viiki. Väljak oli vihmast nagu porimülgas.
36. minutil lõi Kotenko palli oma karistusalast käest lendu. Tuleviku karistusala lähistel tegi pall võimsa maapõrke ja kerkis üle Pavel Londaki võõrustajate puuri. Kotenko viskus kõhuli lähimasse lompi.
"Ma ei tahtnud väravat lüüa. Mul vedas ja ilm aitas," rääkis Kotenko siis. "Eriti meeldiv on nii olulises mängus karjääri esimene värav lüüa!"
Levadia võitis kohtumise 4:1 ja kindlustas sellega 2004. aasta Eesti meistri tiitli.
Eesti väravavahtidest on värava löönud ka Mart Poom Sunderlandi ridades.