Luup peale | Lepiku duubel seljatas Levadia ja pikendas Flora superseeriat. Nüüd juba viiest viis! (galerii!) (1)
Valitseva Eesti meistri FC Flora hoog ei näita raugemise märke. Hooaja teine Tallinna derbi A. Le Coq Arenale kogunenud 1113 pealtvaataja ees näis liikuvat 1:1 viigi suunas, aga kohtumise lõpusirgel lõi Flora kaks väravat ja võttis Levadia üle 3:1 võidu.
Flora asus kohtumist juhtima 25. minutil Rauno Sappineni väravast, aga Levadia viigistas 42. minutil, kui tabas Juri Kolomojets. Kui väravad kõrvale jätta, oli avapoolajal veel üks tõeliselt terav moment, kui 30. minutil kruttis Trevor Elhi end karistusalas löögile, aga Flora väravavaht Ingmar Krister Paplavskis tõrjus.
Teine poolaeg oli veidi tulisem. Esmalt ohustas Flora. 50. minutil pääses Märten Kuusk peaga lööma Konstantin Vassiljevi toimetatud nurgalööki, aga veidi jäi puudu. Neli minutit hiljem oli hea šanss Kolomojetsil, kes lõi aga üle. Veidi pärast seda nõudis Levadia Henri Järvelaiule kätt ja endale penaltit, mis poleks korduste põhjal otsustades olnud vale otsus, aga vile vaikis. Ent tulevärk jätkus.
70. minutil purjetas Levadia karistusalasse Vlasi Sinjavski, kelle petted panid tagumiku peale kolm Levadia mängijat, aga pealelöök tabas Rasmus Peetsonit. 82. minutil leidis Levadia värava eest kõrge tsenderdusega üles Vaštšuki, ent asjalikust pealöögist asja ei saanud. Kõik näis nihkuvat viigi suunas, aga 85. minutil Flora kärgatas.
Keskväljalt pääseti poolkiiresse. Vassiljev mängis söödu karistusalasse lõiganud Frank Liivakule, kes andis madala palli värava ette, kus Markus Jürgenson ja Maksim Podholjuzin olid täiesti ära unustanud Mark Anders Lepiku, kes toksas Flora võiduvärava. 90+2. minutil kasutas sama mees ära Podholjuzini ebatäpse tagasisöödu Artur Kotenkole ja vormistas tühja väravasse 3:1 võidu. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumised:
Flora on Premium liigas oma lähimate rivaalide ehk Levadia, Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonnaga kohtunud sel hooajal viis korda ning kõik need kohtumised võitnud, väravate vahega 15:4. See on väga muljetavaldav seeria. Suisa super.
Jah, tänast võitu võib hinnata neist viiest kõige keerulisemalt tulnuks ning muidugi oli Floral ka õnne, aga loeb lõpuks tablool olev tulemus. Viis võitu viiest tiitlirivaalidega peetud mängust ei saa olla ega olegi juhus, vaid selge märk meeskonna kõrgest tasemest. Ikka ja jälle leitakse moodus, kuidas oma tahe maksma panna ja võidupunktid endale võtta.
Venemaa jalgpalliütlus kõlab: "футбол - это игра ошибок" ehk "jalgpall – see on vigade tegemise mäng", mille iva on, et mängu võidab see osapool, kes vähem eksib. Seda tarvitatakse eelkõige siis, kui vastased enamvähem võrdsed ja puhtalt klassiga kohtumise enda kasuks ära otsustamine keeruline.
Levadia – Flora esimene poolaeg oli täpselt selline jalgpall, kus oodati vastase eksimust. Mõlemad tegutsesid vaoshoitult, soovimata võtta suuri riske. Pressingut küll tehti, aga ettevaatlikult. Ei mingit minu-järel-lahingusse-hurraa-optimismi mitte üheski tegevuses.
Itaalia tiheda kaitsemängu catenaccio leiutaja, Milano Interi 1964. ja 1965. aastal Euroopa meistriks tüürinud Helenio Herrera armastas öelda, et tema silmis lõpeb perfektne jalgpallikohtumine skooriga 0:0, sest see tähendab, et mõlemad võistkonnad said peamise ülesande – vastase nullimisega – hiilgavalt hakkama.
Enamik jalgpallisõpru tembeldavad Herrera vaatenurga tarbetult negatiivseks, aga selles peitub arvestatav tõetera. Vigade vältimine on võistkondade primaarseks eesmärgiks sagedamini, kui nad soovivad seda tunnistada. Tänanegi mäng oli avapoolajal säärane. Tõsi, kumbki ülesandega hakkama ei saanud.
Levadia eksis 25. minutil, kui esmalt kaotas Zurab Otšigava keskväljal palli ja Flora sai oma mängu esimese kontrarünnaku, mille Levadia küll peatas, aga järgnenud audisisseviske järel andis Rauno Alliku täpse tsenderduse, kust Maksim Podholjuzini poolt täiesti ära unustatud Rauno Sappinen peaga 1:0 lõi. Levadia eksis ja Flora karistas.
Vastupidised sündmused juhtusid 42. minutil, kui Flora tegi keskväljal lubamatu pallikaotuse, mis lubas neljal Levadia mehel söösta rünnakule, mida olid pidurdamas vaid kaks Flora keskkaitsjat. Levadia lahendas olukorra resultatiivselt, sest Bogdan Vaštšuk mängis palli Juri Kolomojetsile, kes kõmmutas esimese posti kõrvalt 1:1.
Kas põhjuseks oli (1) suurenenud võiduiha, (2) empiiriline tõestus, et vigade vältimise peale mängides ei õnnestu neid vältida, (3) (palavast ilmast tingitud) väsimus, mis ei võimaldanud tsoone enam sama hoolsalt katta või (4) midagi muud, aga teine poolaeg oli mõlema meeskonna poolt avatum.
Paide on kõigis 13 mängus saatnud platsile täpselt sama keskkaitsepaari. Flora on sel positsioonil kasutanud kolme mängijat, aga nüüd juba kaheksa Premium liiga mängu järjest täpselt sama duot. Nõmme Kalju keskkaitses on liikumisi olnud rohkem, aga kui kõik mehed terved, on peatreeneri Marko Kristali eelistus selge (Pedro Victor ja Ivan Lobai).
Levadial säärast stabiilsust keskkaitses pole. Hooaega viiemehelise kaitseliiniga alustanud Levadia loobus sellest pärast 4:4 viiki Narva Transiga. Neljas seejärel peetud mängus on aga keskkaitsepaari koosseisu alati vahetatud. Kalju vastu mängisid Zurab Otšigava ja Maksim Podholjuzin. Tallinna Kalevi vastu oli viimase partneriks Marko Lipp, duellis Tallinna Legioniga aga Aleksandr Safronov. Täna jällegi Otšigava. Stabiilsust, nagu näha, pole.
Täna Flora vastu põles Levadia ridades läbi Podholjuzin, kes oli peamine süüdlane kõigi kolme Flora värava puhul. Lihtne on tema peale näpuga näidata ning 1:0 värava puhul oligi Sappineni markeerimata jätmine täiesti jahmatav, aga tähtis on näha ka üldist pilti. Enesekindlus ja stabiilsus on omavahel väga tihedalt soetud.
Olukorras, kus seis oli 1:1 ehk kõik lahtine ja võimalik, tegi Flora peatreener Jürgen Henn julge lükke. Juba 64. minutil võttis ta platsilt ära Premium liiga parima väravaküti Rauno Sappineni, kes oli otsusest ilmselgelt pettunud. Henn nägi aga täpselt ära, et Sappineni värskus polnud Levadia kaitsjate kimbutamiseks enam piisav.
Avapoolajal oma selle hooaja 14. värava – väga muljetavaldav saldo – löönud Sappineni asendanud Mark Anders Lepik osutus trumpässaks, kelle 85. ja 90+2. minuti väravad tõid Florale ülimagusa võidu. Henn võis vahetuste veelgi rohkem rahul olla põhjusel, et 2:1 väravale andis resultatiivse söödu vaid kolm minutit varem platsile saadetud Frank Liivak. Jackpot!
5. Mängu parim – Mark Anders Lepik
Kui vahetusest sekkunud mees lööb kaks väravat, millega meeskond võidab duelli oma kõige suurema rivaali vastu, siis siin muud valikut ei ole.
Protokoll:
18. juulil kell 16.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - Tallinna FC Flora 1:3 (1:1)
42. Juri Kolomojets - 25. Rauno Sappinen, 85., 90+2. Mark Anders Lepik
Väravasöödud: 42. Bogdan Vaštšuk - 25. Rauno Alliku, 85. Frank Liivak, 90+2. x
Hoiatused: 45+1. Mark Oliver Roosnupp, 90+2. Zurab Otšigava
Mänguolud: +24, päiksepaisteline ilm; muruväljak väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 1113
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Aron Härsing, Silver Kõiv
Neljas kohtunik: Eiko Saar
Levadia: Artur Kotenko, Markus Jürgenson, Zurab Otšigava, Maksim Podholjuzin, Trevor Elhi, Brent Lepistu, Rasmus Peetson, Bogdan Vaštšuk (87. Karl Rudolf Õigus), Gando Biala (76. Robert Kirss), Mark Oliver Roosnupp (67. Manucho), Juri Kolomojets.
Varus: Aleksandr Kraizmer, Marko Lipp, Oleksandr Safronov, Manucho, Dmitri Kruglov, Robert Kirss, Karl Rudolf Õigus.
Flora: Ingmar Krister Paplavskis, Michael Lilander, Henrik Pürg, Märten Kuusk, Henri Järvelaid, Markus Soomets, Martin Miller, Konstantin Vassiljev, Rauno Alliku (82. Frank Liivak), Vlasi Sinjavski, Rauno Sappinen (64. Mark Anders Lepik).
Varus: Richard Aland, Enar Jääger, Frank Liivak, Mark Anders Lepik, Pavel Dõmov, Henri Välja, Markus Poom.
Tabeliseis:
