Euroopa liiga finaalis mängisid Villarreal ja Manchester United normaalaja 1:1 viiki, lisaajal väravateni ei jõudnud ja selgitasid võitja 22 lööki kestnud penaltiseerias, kus 21 tabamusele järgnes Inglismaa klubi väravavahi David de Gea eksimus. Villarreali pidu võis alata.

Eurosarjade ajaloo ühes omapäraseimas penaltiseerias, sest tabavusprotsent oli harukordselt kõrge, saadud võit tähendab, et Hispaania klubijalgpall jätkab fenomenaalset seeriat – koos tänasega on nende esindajad võitnud 16 järjestikust Euroopa ja Meistrite liiga finaali, kus vastaseks olnud mõne teise riigi klubi.

Ehk et kui finaalis tuleb kokku minna Hispaania klubiga ja sa ise Hispaania klubi ei ole, on lips üldjuhul läbi. Selle seeria käigus on nähvaka kätte saanud Leverkuseni Bayer, Londoni Arsenal, Torino Juventus (kaks korda), Liverpool (kaks korda), Marseille Olympique (kaks korda), Middlesbrough, Fulham, Lissaboni Benfica, Dnipropetrovski Dnipro ja Milano Inter. Kaks korda ka United ise. Täna tuli kolmas sahmakas. Ja see juhtus nii.

Suurtele finaalidele on teatavasti omane ettevaatlikkus, sest panused on kõrged ja kumbki osapool ei soovi tarbetult riskida. Antud mängu puhul väljendus riskide vältimine asjaolus, et kohtumine loksus üpris kiiresti võtmesse, mis mõlemale osapoolele sobis ja kus end mugavalt tunti – United valdas ja liigutas palli ning Villarreal kaitses kindlalt.

Väga häid teravusi küll kummalgi poolel ei tekkinud, aga samas oli mäng tempokas, intensiivne ja huvitav vaadata. Nendel puhkudel, kui United karistusalasse jõudis, kohtasid nad organiseeritud ja paanikavaba Villarreali kaitsemängu, mille üle mängimiseks nappis Inglismaa klubil võistkondlikkust. Liiga palju üksi üritamist, mis oli Villarrealile hõlbus saak.

Skoor avati 29. minutil, kui Villarrealil oli kasutada karistuslöök vasakult äärelt. Positsioon polnud ülearu ohtlik, aga Dani Parejo tsenderdus oivalise trajektooriga ning leidis üles Unitedi kaitsjate vahele spurtinud Hispaania koondise ründaja Gerard Moreno, kes viis Villarreali juhtima. Kaotusseisu jäämise järel muutus Unitedi mäng veidi sihikindlamaks, eriti tõhusalt tungiti läbi paremalt äärelt, aga tsenderdustega ründajaid üles leida ei suudetud.

Vaheajalt naastes tekitas esimese teravuse Villarreal, kelle 48. minuti karistuslöögi järel leidis Unitedi trahvikastis aset arvestatava kategooria segadus, mis Punaste Kuradite toetajaid sügavalt häiris, aga lahenes lõpuks siiski nii, et David de Gea tõrjetööd tegema ei pidanud. Muuseas, tolleks hetkeks oligi kahe väravavahi arvel kahe peale kokku ainult üks tõrje (Geronimo Rulli püüdis avapoolajal hõlpsalt Marcus Rashfordi kauglöögi).

55. minutil United viigistas. Nurgalöök sattus karistusala joonele, kus Rashford madalalt peale lõi. Pall takerdus mängijatesse ning sattus siis Edinson Cavani jalale, kes lükkas selle valveta väravasse, sest Rulli oli Rashfordi kauglöögi suunas ära hüpanud ja puurisuu lahti. VAR kontrollis üle, ega Cavani suluseisus olnud. Ei olnud ja finaal oli viigis.

1:1 tabamuse järel oli United endiselt üritavam ja Villarreal kaitsvam pool. Liiklus polnud küll ühesuunaline, aga Unitedi mänguline ülekaal oli tuntav, mida viitas ka Villarreali peatreeneri Unai Emery kehakeel – kolmekordne Euroopa liiga võitja tammus oma tehnilises alas üha närvilisemalt ja silus juukseid üha jõulisemalt.

71. minutil leidis Luke Shaw ebaõnnestunud pealelöök üles Cavani pea, kes suutis ka pealelöögi välja võluda, aga Pau Torres blokeeris. United teenis paar vastase karistusala lähistelt ka paar standardolukorda, aga ohtlikult löögile ei jõutud. 89. minutil avanes soodne šanss Paul Pogbal, kelle Shaw tsenderdusega üles leidis, aga prantslane lõi selgelt üle ja peksis pettunult rusikaga Gdanski staadioni muruvaipa.

Tolleks hetkeks oli Villarreali ründemäng kahanenud pea olematuks, sest Unitedi surve oli nii intensiivne, et pall püsis Hispaania klubi valduses maksimaalselt kümmekond sekundit. 90+2. minutil teeniti aga keskväljalt karistuslöök, mis toimetati trahvikasti. United mängis tulega, sest Pau Torres lubati löögile, aga keskkaitsja läkitas palli ristnurgast selgelt üle.

Järgnes lisaaeg, kus ei juhtunud mitte midagi liiga olulist. 120 minuti jalgpalli järel oli kahel meeskonnal kokku ette näidata kolm raamidesse suundunud pealelööki, millest kahest oli sündinud värav. Võitja pidi selguma penaltiseerias.

• Gerard Moreno alla vasakule, de Gea teises suunas – 1:0.
• Juan Mata üles vasakule, Rulli õiges suunas, aga ei ulata – 1:1.
• Dani Raba madalalt keskele, de Gea samma kohta, kus eelmine kord – 2:1.
• Alex Telles alla vasakule, Rulli teises suunas – 2:2.
• Paco Alcacer alla vasakule, de Gea saab näpud vahele, aga ei tõrju – 3:2.
• Bruno Fernandes alla vasakule, Rulli saab näpud vahele, aga ei tõrju – 3:3.
• Alberto Moreno alla paremale, de Gea õiges suunas, aga ei ulata – 4:3.
• Marcus Rashford vasakule pärast Rulli hüpet teises suunas – 4:4.
• Dani Parejo jõuga vasakule, de Gea ulatumisest kaugel – 5:4.
• Edinson Cavani vasakule posti kõrvale, Rulli teises suunas – 5:5.
• Moi Gomez keskele, de Gea paremale ära – 6:5.
• Fred jõuga alla paremale, Rulli õiges suunas, aga ei ulata – 6:6.
• Raul Albiol alla paremale, de Gea teises suunas – 7:6.
• Daniel James üles paremale, Rulli teises suunas – 7:7.
• Francis Coquelin paremasse ristnurka, de Gea teises suunas – 8:7.
• Luke Shaw alla paremale, läbi Rulli käte sisse – 8:8.
• Mario Gaspar keskele üles, de Gea hüppab alt läbi – 9:8.
• Axel Tuanzebe paremasse ristnurka, Rulli teises suunas – 9:9.
• Pau Torres vasakusse ristnurka, de Geal pole varianti – 10:9.
• Victor Lindelöf vasakule üles, Rullil näpp õrnalt vahel, aga sees – 10:10.
• Geronimo Rulli pomm paremasse ristnurka, de Geal pole varianti – 11:10.
• David De Gea alla paremale, Rulli tõrjub – 11:10.

Et penaltiseerias tõusevad otsustavasse rolli väravavahid, on tavaline. Aga üldjuhul teevad nad seda ikkagi penaltite tõrjumise, mitte realiseerimise läbi. Seekord läks aga nii, et tõrjumises olid mõlemad väravavahid kehvad. Väljakumängijate realiseerimine seevastu ekstraklassist. Otsustas 11. lööjapaar, kus vastamisi väravavahid. Peale jäi noorem kolleeg. Soccernet.ee tähelepanekud finaalist:

Nagu protseduur ette näeb, viis kohtunik Clement Turpin penaltiseeria eel läbi kaks loosimist. Esmalt viskas ta münti, et panna paika, kumba väravasse lüüakse. Võitis värav, mille taga paiknesid Villarreali fännid. Seejärel viskas ta uuesti liisku, et selgitada löögijärjekord. Võitis Manchester Unitedi kapten Bruno Fernandes, kes valis teisena löömise.

Täiesti mõistetamatu otsus. Võimalik, et Fernandesi väga eduka Unitedi-karjääri kõige halvem otsus üldse. Statistika viitab üheselt, et 60% penaltiseeriatest lõppevad esimesena lööva võistkonna võiduga, sest teisena löömine on seotud suurema psühholoogilise survega, mis ongi teatavasti ju asjaolu, mis penaltiseeriates maksvusele pääseb.

Unitedi viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes lööja pidid kõik asuma palli taha teadmisega, et kui nad eksivad, on kõik läbi, vastane võitja ja mitte mingit lootust enam ei ole. Cavani, Fred, James, Shaw, Tuanzebe ja Lindelöf said selle survega hakkama.

Mitte ühelgi Villarreali mängijal analoogset olukorda polnud. Nad kõik teadsid, et isegi kui nad eksivad, on neil üks õlekõrs alles, sest kuskil pole garanteeritud, et ka United oma järgneva penalti sisse saab. Kuus Unitedi mängijat pidasid survele vastu, aga de Gea mitte. Kui Fernandes valinuks esimesena löömise, võinuks kõik minna teisiti.

2014-2016 Sevillaga Euroopa liiga võitnud Villarreali juhendaja Unai Emery asus 88. minutil kolleegi Ole Gunnar Solskjaeri vastu 5:0 juhtima, sest Alberto Morenot ja Mario Gaspari platsile saates tegi ta ära oma neljanda ja viienda vahetuse, aga norralane polnud tolleks hetkeks teinud algkoosseisus veel ainsatki muudatust. Esimene vahetus leidis aset alles 100. minutil, kui Mason Greenwoodi asendas Fred.

Lõpuks kasutas United viis vahetust ära (Villarreal võttis appi ka lisaajaga saadud kuuenda vahetuse) aga kaks neist alles 115. ja veel kaks 120+3. minutil. Sisuliselt eiras Solskjaer oma vahetuspinki. Või siis ei usaldanud seda. Normaalaja lõpus selgelt üritavam pool olnud United lisaajal enam mängu samal moel kontrollida ei suutnud. Villarreal oli koosseisu selleks ajaks jõuliselt värskendanud, United mitte.

Ning tagantjärele targana olles on lihtne panna näpp peale vahetusele, mida Solskjaer ei teinud, aga mille ta oleks pidanud tegema. De Geale ei saa ette heita penaltiga eksimist, küll aga asjaolu, et ta ei suutnud 11 löögist mitte ainsatki tõrjuda. De Geale on nüüd sisse löödud 35 penaltit järjest, mis viitab väga otseselt, et see element ei ole tema trump.

Sellele viitas ka asjaolu, et 11 Villarreali penaltist oli de Gea tõrjele lähedal ainult ühe puhul (Paco Alcaceri oma). Pingi pealt oli Solskjaeril võtta hoopis parema penaltitõrjestatistikaga varuväravavaht Dean Henderson. Ning väravavahi vahetamine penaltiseeria eel pole pärast 2014. aasta MM-i, kui Louis van Gaal seda edukalt tegi, enam ebaviisakas avantüür, vaid legitiimne taktikaline käik.

Solskjaer seda teha ei tihanud. Ega ka tegelikult muid käike. Tribüünilt seda kõike vaadanud Sir Alex Ferguson poleks Amad Diallot pingile jätnud ega Paul Pogbat platsilt ära võtnud.

Villarreali jaoks oli tegu klubi esimese finaaliga üldse. Nad polnud mitte kunagi mitte midagi võitnud (jätame esiliigad ja muu säärase träni kõrvale ning räägime ainult meistritiitlitest ja karikatest). Euroopa liiga finaal oli Kollase Allveelaeva hüüdnime kandva klubi ja tema fännide jaoks ainulaande sündmus.

Ning ainulaadsusega kaasneb paratamatult kartus, et see oli ka kordumatu, sest kui esimest korda on tulnud oodata nii kaua, siis pole ju garantiid, et teine üldse tulebki. Just see asjaolu, mitte nende jaoks mängus olnud Meistrite liiga pääse, muutis kohtumise Villarreali jaoks eriliseks.

Kollane Allveelaev saadeti Gdanskisse missioonile selge sõnumiga – kui selle ära teete, siis pole kõik see, mis järgneb, enam üldse oluline, sest me oleme lõpuks ometi midagi võitnud ja seda ei saa mitte keegi mitte kunagi meilt ära võtta. Kollane Allveelaev täitis missiooni. Ees ootab väga rõõmus kodutee.

Marcus Rashford enne finaali: "Oleme väga lähedal saamaks meeskonnaks, kes suudab eranditult igal hooajal püsida tippkonkurentsis ja võidelda auhindade nimel. Võib-olla annaks just Euroopa liiga võitmine meile selle viimase vajaliku tõuke." Peatreener Solskjaer: "See finaal on üks järjekordne samm teekonnal, mille eesmärk on tuua Manchester United tagasi tippu."

Nii ründaja kui ka peatreener rääkisid täiesti õiget juttu. Just täpselt nii asjad olidki ja just seetõttu United seda võitu vajaski. Manchester Unitedi staatusega käib kaasas kohustus võita. Eelistatult mitte Euroopa liigat, vaid vägevamaid karikaid, aga Fergusoni errumineku järel klubi tabanud mõõna ajal käib ka see.

Eriti Solskjaerile, kelle kriitikud väidavad endiselt, et tema oskused pole Unitedi-suguse klubi juhendamiseks piisavad. Norralase mängujuhtimine finaalis jättis tõesti soovida, nagu teises punktis sai kirjutatud. Aga tippklubi peatreeneriks olemine nõuab lisaks jalgpalliliste otsuste tegemistele ka oskuslikku retoorikat.

Huvitav on jälgida, millise tooni Solskjaer nüüd võtab. Premier League'i teine koht on korralik tulemus, aga Liverpool ja Chelsea ähvardavad järgmisel hooajal olla tugevamad kui tänavu. Ning Manchester City ähvardab end täiendada Harry Kane'iga. Kas Hispaania kõrgliiga 7. meeskonnale Villarrealile alla jäänud Solskjaer suudab panna Manchester Unitedi uskuma, et nad on suudavad naasta tiitleid võitvate meeskondade ritta?

* * *

Villarreal - Manchester United 1:1 (1:0; 1:1; 1:1), Villarreal võitis penaltitega 11:10
29. Gerard Moreno - 55. Edinson Cavani