Juba sel nädalavahetusel tõmmatakse Premium liiga hooajale joon alla ning Soccernet.ee-s algab rahvahääletus, selgitamaks välja fännide lemmikud kõikvõimalikes kategooriates.

• Parimad ründajad ja väravavahid
• Parimad poolkaitsjad
• Parimad kaitsjad
• Parimad ja halvimad üleminekud
• Parimad noored ja vanameistrid
• Enim arenenud mängijad

Oleme juba vaadelnud hooaja parimaid mängijaid mitmetes kategooriates, nüüd rivistame üles ka kõige õnnetumad, kõige suurema sammu tagasi teinud ja kõige parema tagasituleku teinud jalgpallurid.

Lisaks pöörame tähelepanu mängijatelt mujale, võttes kokku hooaja parimad treenerid, parimad fännid, parimad mängud ja suurimad ämbrid.

NB! Hooaja kokkuvõtete "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 9. novembril ning parimate valimiseks on aega kaks nädalat.

Parimad treenerid

Konstantin Vassiljevi esimene treeneriaasta saab kohe kuldse läike, kui FC Flora viimases voorus Pärnu Vaprust külastades ei väärata. Algus oli konarlik, pärast mänge Narva Transi ja Vaprusega oli Floral kirjas vaid üks punkt, ent sellest kosuti ja tänaseks ollakse esikohal paljuski just tänu stabiilsusele mängudes eeldatavalt nõrgemate vastu. Nooruslik võistkond saavutas Vassiljevi käe all kiiresti küpsuse.

Kui Flora hooaeg on olnud suhteliselt stabiilselt tugev, siis Nõmme Kalju on kolmel kuul niimoodi säranud, et Nikita Andrejevi auhinnariiulil on tänaseks kolm kuu parima treeneri auhinda, tiitli lävel oleval Vassiljevil aga mitte ühtegi. Andrejev valiti seejuures eelmisel aastal paremuselt teiseks treeneriks Premium liigas, jäädes alla vaid Curro Torresele, kelle FCI Levadia ei ole suutnud sel aastal ootustele vastavalt esineda.

Roman Kožuhhovski efekt Narva Transis oli kohe tuntav ja kuni sügise hakuni omati veel lootust esinelikusse murdmiseks. Paraku ei suudetud hooaja alguse sära lõpuni hoida, üheks põhjuseks oli kindlasti Landry Kabore müümine Šotimaale.

Igor Prinsi ja Pärnu Vapruse tähetund saabus suve lõpus, mil seljatati lühikese aja jooksul nii Kalju, Levadia kui ka Paide Linnameeskond. Langes ka klubi punktirekord, mida on võimalik viimases voorus Florat šokeerides veel edasi nihutada, kusjuures edu on saavutatud vaid kohalike meestega ja pead tõstvate enda kasvandikega.

Seni Harju JK Laagris spordidirektori ja abitreeneri rolli täitnud Lauri Nuuma võttis eelmise hooaja järel tüüri enda kätte ning juhtis Premium liiga uustulnuka muljetavaldavalt kindla püsimajäämiseni. Tunamullune punktisumma on ületatud juba 12 punkti võrra ning ka Harjul on võimalus viimases voorus tiitliheitlusse sekkudes oma rekordit veel uuendada.

2024: 1. Curro Torres, 2. Nikita Andrejev, 3. Marti Pähn
2023: 1. Igor Prins, 2. Daniel Meijel & Aivar Anniste, 3. Jürgen Henn
2022: 1. Jürgen Henn, 2. Roman Kožuhhovski, 3. Daniel Meijel & Aivar Anniste
2021: 1. Jürgen Henn, 2. Marko Savic & Vladimir Vassiljev, 3. Roman Kožuhhovski
2020: 1. Jürgen Henn, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Dmitrijs Kalašnikovs
2019: 1. Jürgen Henn, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Roman Kožuhhovski
2018: 1. Sergei Frantsev, 2. Aleksandar Rogic, 3. Kaido Koppel
2017: 1. Arno Pijpers, 2. Igor Prins, 3. Aivar Lillevere
2016: 1. Aleksandr Puštov, 2. Argo Arbeiter, 3. Igor Prins
2015: 1. Norbert Hurt, 2. Marko Lelov, 3. Meelis Rooba 
2014: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Frantsev, 3. Norbert Hurt
2013: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Ratnikov, 3. Meelis Rooba
2012: 1. Igor Prins, 2. Marko Kristal, 3. Meelis Rooba
2011: 1. Martin Reim, 2. Meelis Rooba, 3. Igor Prins
2010: 1. Martin Reim, 2. Marko Kristal, 3. Igor Prins
2009: 1. Igor Prins, 2. Norbert Hurt, 3. Marko Lelov
2008: 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
2007: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2006: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2005: 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli

Parim publik/fännid

Premium liiga mängude keskmine külastusnumber on lagenud eelmise hooaja 406 pealt 374 peale. Publikunumbrite esinelik on täpselt sama, mis eelmisel hooajal (1. Flora, 2. Levadia, 3. Vaprus, 4. Kalju), kuid kõik nad on natuke järele andnud. Flora, Levadia ja Vaprus on (erinevates järjestustes) esikolmiku moodustanud juba viis aastat järjest.

Publikunumber ei ole küll ainutähtis parameeteer, aga tüüpiliselt kipub parema külastusstatistikaga kaasnema ka elavam kaasaelamine. FC Flora, FCI Levadia, Pärnu Vapruse ja Nõmme Kalju fännigrupid on kahtlemata ka ühed Premium liiga aktiivsemad ja tulisemad.

Nendega kannataks ehk võrdlust välja vaid Harju JK Laagri, kelle toetajad on samuti väga häälekad ja oma meeskonnaga lähedased. Ehedaks näiteks viimane kohtumine Tallinna Kaleviga, kus Harju esindusmeeskonna ründaja Kristjan Kriis mängukeelu kandes fännide keskel koha sisse võttis ja ruupori tagant kaasa elas.

2024: 1. Pärnu Vaprus, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora.
2023: 1. Pärnu Vaprus, 2. Harju Laagri, 3. Tallinna Flora
2022: 1. Tallinna Flora, 2. Pärnu Vaprus, 3. Paide Linnameeskond
2021: 1. Tallinna Flora, 2. Pärnu Vaprus, 3. Kuressaare
2020: 1. Tallinna Flora, 2. Kuressaare, 3. Paide Linnameeskond
2019: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2018: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2017: 1. Tallinna Flora, 2. Nõmme Kalju, 3. Tartu Tammeka
2016: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2015: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2014: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2013: 1. Tartu Tammeka, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Levadia
2012: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2011: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Tammeka
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2009: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
2007: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2005: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora

Aasta mängud

Draamast pulbitsevatest heitlustest sel hooajal juba puudust ei tuntud. Paide - Flora 1:1 (26. oktoobril) on kohtunike eksimuse tõttu üks hooaja enim vastukaja kogunud kohtumisi, kuid ka enne skandaalset suluseisuotsust oli tegu väga haarava ja pöördeid täis lahinguga.

Flora - Levadia 2:3 (24. septembril) tõi tiitliheitlusse elu sisse. 1507 inimest jälgisid kohapealt, kuidas Flora läks Eesti klubijalgpalli kõige suuremas vastasseisus vaheajaks 2:0 juhtima, aga lagunes teisel poolajal ja jättis Levadia jaoks ukse irvakile.

Pärnu Vapruse maagiline augustikuu jääb kõige eredamalt meelde šokktulemuste järgi, millest Vaprus - Paide 1:0 (30. augustil) oli seda erakordsem, et Paide jäi 24. minutiks väljakule üheksakesi ning 59. minutil eemaldati ka üks pärnakas, nii et kohtumine lõppes 19 mängijaga. Vaprus - Tammeka 8:1 (15. augustil) osutus aga täielikuks šokiks tartlastele, kes veel eelmisel hooajal olid pärnakaid liigatabelis kindlalt edestanud.

Kuressaare - Tammeka 2:3 (17. juunil) oli kohtumine, kus šokke jagus mõlemale poole. Tammeka tuli 0:2 seisust välja, aga nende kolmanda värava videokontrolli järel otsustati värav tühistada ja eelneva vea eest hoopis Tammeka väljakule kümnekesi jätta! Ometi tõmbas pikema kõrre lõpuks Tammeka ja seda tänu üleminutitel teenitud penaltile.

Paide - Harju 2:2 (17. mail) jäi Paide treeneripingil viimaseks Ivan Stojkovicile. "Peasüüdlasteks" selles olid Karel Eerme kaks suurepärast väravat, mis pidid aga lõpuks meisterlikkuse poolest Martin Milleri käärlöögi ülimuslikkust tunnistama.

Kalju - Levadia 2:0 (4. mail) läheb ajalukku kohtumisena, kus Nikita Andrejev Hiiu staadioni tribüünihoone katuselt Kalju suursoosiku vastu võidule dirigeeris. Tegelikult kandis ta keeldu ega tohtinud omasid juhendada, kuid tema kohalolu oli selgelt tunnetatav mitte ainult otsestele osalistele, aga ka tuhandetele televaatajatele. Mõju oli nii võimas, et Kalju fännid püstitasid järgnevateks mängudeks tribüünihoone katusele Andrejevi kuju.

Andrejev nägi omapärase rakursi alt ka Flora - Kalju 2:3 (27. aprillil) kohtumise lõpplahendust, kus ta 90+4. minutil A. Le Coq Arena väljaku kõrvalt minema saadeti. Kalju oli kaks korda kaotusseisust väljunud ja ette läinud, kui Flora kasuks hiline penalti määrati. Protestimise eest minema saadetud Andrejev jälgis Rauno Sappineni otsustavat lööki kaugema otsajoone tagant ning tähistas penaltieksimust Flora fännide nina all täiest südamest.

2024: 1. Flora - Kalju 3:2 (23. oktoobril), 2. Paide - Kuressaare 4:3 (21. septembril), 3. Kalev - Paide 3:2 (17. septembril)
2023: 1. Kalju - Levadia 4:3 (28. oktoobril), 2. Vaprus - Trans 3:2 (27. septembril), 3. Levadia - Flora 2:1 (5. novembril)
2022: 1. Paide - Kalju 1:0 (6. novembril), 2. Levadia - Kuressaare 2:3 (18. septembril), 3. Levadia - Flora 1:1 (29. mail)
2021: 1. Flora - Levadia 2:2 (5. detsember), 2. Flora - Paide 3:3 (30. juuni), 3. Levadia - Flora 1:5 (1. detsember)
2020: 1. Paide - Kalju 7:4 (6. detsembril), 2.-3. Trans - Levadia 4:4 (27. juunil), 2.-3. Paide - Flora 1:7 (29. novembril)
2019: 1. Tammeka - Trans 6:4 (16. augustil), 2. Flora - Levadia 2:1 (18. septembril), 3. Paide - Levadia 3:1 (9. novembril)
2018: 1. Flora - Kalju 3:3 (2. mail), 2. Flora - Levadia 2:2 (23. mail), 3.-4. Flora - Kalju 2:2 (7. oktoobril), 3.-4. Levadia - Tammeka 0:1 (5. augustil)
2017: 1. Flora - Levadia 3:3 (14. juulil), 2. Tammeka - Infonet 2:0 (3. märtsil), 3. Levadia - Infonet 3:2 (30. septembril)
2016: 1. Kalju - Infonet 1:2 (5. novembril), 2. Flora - Sillamäe 3:3 (29. oktoobril), 3. Flora - Levadia 6:1 (1. augustil) 
2015: 1. Paide - Kalju 5:4 (14. augustil), 2. Levadia - Flora 0:2 (31. oktoobril), 3. Pärnu - Tammeka 4:2 (14. märtsil)
2014: 1. Levadia-Kalju 3:2 (4. oktoobril), 2. Flora-Levadia 1:2 (18. oktoobril), 3. Infonet-Flora 2:3 (23. mail) 
2013: 1. Kalju-Flora 4:3 (31. mail), 2. Levadia-Kalju 2:1 (1. oktoobril), 3. Tammeka-Levadia 2:1 (6. augustil)
2012: 1. Levadia-Flora 5:4 (20. augustil), 2. Flora-Kuressaare 0:1 (31. märtsil), 3. Kalju-Levadia 2:2 (1. septembril)
2011: 1. Flora-Kalju 3:3 (3. juulil), 2. Kalju-Flora 3:0 (10. septembril), 3. Levadia-Paide 0:1 (18. oktoobril)
2010: 1. Levadia-Flora 2:2 (25. juulil), 2. Flora-Levadia 2:0 (16. oktoobril), 3. Tammeka-Flora 2:1 (2. oktoobril)
2009: 1. Kalju-Flora 3:2 (12. septembril), 2. Levadia-Flora 3:2 (20. juunil), 3. Levadia-Paide 4:2 (10. novembril)

Aasta ämbrid

Kättesaamatud protokollid. Jalgpalliliidu veebileht jalgpall.ee kippus kinni kiiluma just Premium liiga mänguvoorude ajal, mil rahvusvahelised statistika-portaalid, aga ka kohalikud jalgpallisõbrad ametlikust allikast värskeid andmeid otsisid. Küsimus ei olnud üksikutes juhtumites, vaid probleem esines läbi hooaja.

Otto-Robert Lipu kaasus. Kuressaare ründaja Lipp tunnistas märtsis, et aastataguse raske põlvevigastuse järel pidi ta ise oma ravikulud katma. See põhjustas avalikkuse pahameele, aga klubi juhatuse liige Mario Pruul otsustas kritiseerida mängija otsust avalikkuse ette tulla. Suure mainekahju järel otsustas Kuressaare lõpuks siiski mängija ravikulud hüvitada.

Aleksei Matrossovi lastud "aasta värav". Narva Transi väravavaht Matrossov lasi 19. aprillil enda võrku palli, mis põrkas 30 meetrilt kõrge kaarega tema värava suunas pärast kaitsja klaarimisüritust, mis Oleksandr Musolitini poolt eriti õnnelikul kombel blokeeriti. Aasta värav või aasta käkk?

Ahmed Basher tühjast üle. Tartu Tammeka ründaja Basher lõi enne välismaale siirdumist klubi eest Premium liigas 62 mänguga suurepärased 33 väravat, kuid 13. juuni kodumängus Harju JK Laagri vastu sai ta hakkama harvanähtava eksimusega. Ta mängis palli väravavahist mööda, kuid lajatas selle siis jõuga üle värava.

Harju kriminaalne abi. Jaanuaris Harju JK Laagri abitreeneriks saanud aserbaidžaanlane Sarkhan Huseynov peeti ühel meeskonna juulikuisel treeningul politsei poolt kinni. Soccernet.ee-le teadaoleva info põhjal tundis Huseynovi vastu tõsist huvi Soome politsei. Tema tööleping lõpetati.

David Eptoni kaardid. Tartu Tammeka keskpoolkaitsja mänguoskustes ei kahtle keegi, ent kui eelmise hooaja 11 kollast ja 1 punane kaart panid kulme kergitama, siis tänavune saak (8 kollast ja 4 punast kaarti) liigitub juba ämbrikolistamiseks. Seejuures on kolm viimast ghanalase poolt teenitud kaarti olnud otse punased ning neist viimane tõi vägivaldse käitumise eest lisakaristuse.

Suluseisuskandaal. Martin Miller lõi 26. oktoobri kohtumise kaheksandal üleminutil igati määrustepärase värava, mis pidanuks tooma Paide Linnameeskonnale võidu FC Flora üle ja hoidma nad pronksiheitluses sees. Abikohtunik Silver Sepp määras aga ekslikult suluseisu ning videokohtunikud otsustasid mitte sekkuda, hinnates olukorra piiripealseks (Eestis kasutatav VAR saab sekkuda vaid ilmselgete suluseisu määramise eksimuste puhul). 

Valgustusest tingitud totrad mänguajad. Staadionite valgustusprobleemid nõudsid mängude algusaegade nihutamist ja häirisid fänne. Näiteks Narva Transi ja Nõmme Kalju 17. septembri kohtumisega alustati Narvas kolmapäeva õhtul kell 17.15. Valgustus puudub aga ka Kalju kodustaadionil Hiiul, nii et kui 5. oktoobril seal Pärnu Vaprust võõrustati, siis näitasid külalisfännid mängu lõpufaasis ise telefonidega valgust.

2024: 1. Konstantin Vassiljevi skandaalne intervjuu sõja teemal, 2. Märten Pajunurme keskmised sõrmed ja kohtunike kobarkäkk, 3. Suured mängud tööpäeval kell 17
2023: 1. VAR oli väga ebastabiilne, 2. Videokohtunik võttis Levadialt Vapruse vastu reeglitepärase värava, 3. Tammeka - Kalev mäng peatati viieks minutiks kohtuniku solvamise tõttu
2022: 1. Hall kardinal pööras Levadia pea peale, 2. Maksõm Kalõnõtšenko palkamine, 3. Kalju ei lubanud oma fänne Putini-vastase plakatiga staadionile
2021: 1. Kalju reaktsioon Fredo Getulio Aurelio ahistamisskandaalile, 2. Trans unustas särgid koju, 3. Tuleviku 1:0 võit Vapruse üle muutus tehniliseks kaotuseks
2020: 1. Maksim Lipini dopingujooks, 2. Sergei Lepmetsa karjääri lõpetamise saaga, 3. Flora treenerite reeglite mittetundmine Meistrite liigas
2019: 1. Nõmme Kalju Meistrite liiga mängu kommunikatsioonikrahh, 2. Nikolai Burdakov sõimas ERR-i otseülekandes näo täis Abdoulaye Diallol, 3. Maardu mängis Tuleviku vastu teise poolaja esimesed kuus minutit vabatahtlikult vähemuses
2018: 1. Premium liiga kalender, 2. Mait Toom näitas oma fännidele keskmist näppu, 3. Kalju ründaja Liliu sülistas Kuressaare kaitsja Mario Pruuli peale
2017: 1. FC Infonet sattus impotendi-skandaali, 2. Flora ja Infoneti fännid lasid rusikad käiku, 3. Tapmisähvardus tõi Martin Vungile viiemängulise keelu
2016: 1. Rakvere linnastaadionil mängiti sisuliselt ilma väljaku joonteta, 2. Narva Transi tehniline kaotus, sest aeti sassi kahe liiga karistuse süsteemid, 3. Levadia koosseisuprobleemid, mis tipphetkedel vähendas read üheksa peale
2015: 1. Sergei Pareiko areenilt punase kaardiga lahkumine, 2.-3. Brent Lepistu ja Martin Kase spordirühma asemel täispikka ajateenistusse, 2.-3. Nikolai Mašitševi särgijant hooaja alguses
2014: 1. Kalju avavooru tehniline kaotus Infoneti vastu, 2. Trans unustas vormid koju ja mängis Infoneti kirjadega vestides, 3. Trans mängis suvel kaks mängu väljakumängijaga väravas
2013: 1. Risto Kägo uskumatu kaardisadu, 2. Martin Jõgi osales vale nime all Rahvaliigas, 3. Kohtunik Eiko Saar luges ära Rimo Hundi käega löödud värava
2012: 1. Sami-Sander Kivi omavärav otse karistuslöögist, 2. Siim Luts näitas Tartu fännidele keskmist sõrme, 3. Kohtunik Toomas Nõmmiste luges Kivi omavärava ära
2011: 1. Konstantin Nahki Hitleri-žest, 2. Levadia tehniline kaotus Kuressaarele, 3. Zakaria Beglarišvili põgenemine Florast
2010: 1. Siksten Kasimiri teadmata toimunud üleminek Florast Kuressaarde, 2. Kalju krahhiga lõppenud välismängijate osturalli, 3. Stanislav Pedõki jämedad eksimused Flora väravas
2009: 1. Jaanis Kriska omavärav kohtumise viiendal sekundil, 2. Kalju kasutas Kuressaares lubatust rohkem välismängijaid, 3. Aleksandr Karpõtševi punane kaart tiimikaaslase ründamise eest

Aasta ebaõnnesõdurid

Seda kategooriat valitsevad tavaliselt laatsaretis viibinud mängijad ning erandiks pole ka käimasolev hooaeg. Rasked põlvevigastused tegid õnnetult lõpu nii mõnelegi lubavale hooajale: rivist langesid Jevgeni Tšernjakov, kes oli Kalevi varase hooaja üks väheseid esiletõusjaid, Vapruse patrullid Markkus Seppik ja Reimo Madissoo ning ka Levadia keskväljajõud Alexandre Lopes Gomes.

Karjääri jooksul paljude raskete vigastustega kimpus olnud Narva raudvara Artjom Škinjov sai juba 15. märtsil uue karmi vigastuse, pärast mida pole ta siiani väljakule naasnud. Traumad näivad jälitavat ka Kevin Kauberit, kes elas 21. septembril üle tõsise ehmatuse, aga pääses seekord "vaid" peapõrutuse ja õmblustega.

Rasmus Peetson naasis 4. juulil viienädalaselt vigastuspausilt, et euromängudeks valmis olla, kuid sai kohe mängu alguses erakordse vigastuse. Saates "Elu palli taga" avaldas Levadia keskkaitsja, et ta vigastas privaatset piirkonda niimoodi, et lõpuks tuli tal neli ööd haiglas veeta ja lõikusel käia. Ometi mängis ta tolle kohtumise Paide vastu lõpuni. "Adrenaliin või mingid asjad," kommenteeris Peetson.

Kui Peetson naasis juba augustis uuesti Premium liiga murule, siis tema meeskonnakaaslase Enock Otoo käsi käis õnnetumalt. Ghana ääreründaja alustas hooaega säravalt, kuid mai lõpus saadud pisivigastusele järgnesid ootamatud tagasilöögid, mistõttu registreeriti ta vahepeal lausa Levadia koosseisust maha. Lõpuks naasis mees väljakule alles oktoobris, olles jätnud vahele kogu eurohooaja.

Teistlaadi ebaõnnest võib rääkida Kuressaare abitreeneri Karl-Sander Eensoo puhul, kes pidi juulikuise seisuga siirduma koos Andres Operiga Saudi Araabiasse. Sõlmitud lepingust hoolimata jäid lennupiletid aga tulemata ning kaks kuud hiljem leidis ta uue töö FC Flora naiskonna juures.

Flora väravavaht Kristen Lapa on tõestanud, et ta võiks taseme poolest Premium liigas põhiraskust kanda, ent oma klubi kolmanda kindana ei ole ta saanud sel hooajal liigas ainsatki minutit. Hooaja eel õhus olnud Evert Grünvaldi siirdumine välisklubisse jäi sündimata, mistõttu leiab Lapa end nii tema kui ka Kaur Kivila seljatagant.

2024: 1. Mark Anders Lepik, 2. Egert Õunapuu, 3. Marko Lipp
2023: 1. Markus Soomets, 2. Henri Järvelaid, 3. Mark Anders Lepik
2022: 1. Alex Matthias Tamm, 2. Mark Anders Lepik, 3. Evert Grünvald
2021: 1. Mark Anders Lepik, 2. Mark Edur, 3. Joseph Saliste
2020: 1. Enar Jääger, 2. Henri Välja, 3. Otto-Robert Lipp
2019: 1. Albert Prosa, 2. Kevin Kauber, 3. Richard Aland
2018: 1. Martin Miller, 2. Igor Morozov, 3. Dave Moli
2017: 1. Igor Morozov, 2. Janar Toomet, 3. Ofosu Appiah
2016: 1. Hannes Anier, 2. Erik Listmann, 3. Trevor Elhi
2015: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Albert Prosa, 3. Vladimir Voskoboinikov
2014: 1. Artur Rättel, 2. Jarmo Ahjupera, 3. Vjatšeslav Zahovaiko
2013: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Marko Lelov, 3. Artur Rättel
2012: 1. Martin Reim, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Michael Patrick Kaltenhauser
2011: 1. Boriss Dugan, 2. Rauno Alliku, 3. Siim Luts
2010: 1. Siksten Kasimir, 2. Hiroyuki Mitsuyama, 3. Aivar Anniste
2009: 1. Ingemar Teever, 2. Sander Puri, 3. Andre Frolov

Suurimad sammud tagasi

Samal ajal kui FC Flora korraldab noorulikku troonihaaramist, on mitmed kogenumad mängijad varju langemas. Vigastustel on selles samuti roll mängida, aga Sergei Zenjovil on käsil üks oma karjääri statistliselt kahvatumaid hooaegu (vaid 2 väravat ja 3 väravasöötu), raskest vigastusest paranenud Mark Anders Lepik on jäänud teist viiulit mängima ning Marco Lukka on hooaja käigus üha selgemalt pingile vajunud.

Välismaalt naasnud Sten Reinkortilt oodati Paide rünnakul põhiraskuse kandmist, kuid väravaid nappis ja tasapisi langes ta Ivan Stojkovici soosingust välja. Tuli uus treener ja Reinkort sai Vladimir Vassiljevi käe all uue võimaluse, aga peagi vajus ta uuesti pingile ja tema viimane start jääb tänaseks juba rohkem kui nelja kuu taha. Kaitsja Hindrek Ojamaa langes sel hooajal Paides senisest veelgi sügavamale pingile, läks siis laenule tabeli Tallinna Kalevisse ja kaotas peagi põhikoha ka punase laterna ridades.

Eelmisel aastal tegi Tartu Tammeka tugeva hooaja ja David Eptonit peeti üheks selle peaarhitektiks, sel hooajal Tammeka kiratseb ja Eptoni puhul pakub kõneainet ainult tema punaste kaartide kollektsioon. Sära on kaotanud ka Herman Pedmanson, kes oli mullu üheks tartlaste võtmemängijaks, aga paikneb nüüd põhikoosseisu piirimail.

Endine Eesti koondislane Pavel Marin on vigastustega võideldes vajunud Nõmme Kalju pingiotsale. Mullune FC Kuressaare põhikeskkaitsja Karl Orren on sel hooajal vaid näpuotsaga minuteid saanud. Eelmise hooaja Kuressaare põhiründajana lõpetanud Gleb Pevtsovil on aga tänavu kirjas ründaja õudusunenägu ehk 0 väravat ja 0 väravasöödu.

Pärast Kalevi jõulist noorenduskuuri oodati Aleksander Švedovskilt ründeosakonnas tähtsat rolli, kuid tema statistika on hoopis selget vähikäiku teinud ning hooaja lõpufaasis on ta olnud pea täielikult pingile naelutatud.

2024: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Nikita Baranov, 3. Georg Pank
2023: 1. Robert Kirss, 2. Robi Saarma, 3. Marko Meerits
2022: 1. Tristan Koskor, 2. Robert Kirss, 3. Herol Riiberg
2021: 1. Amir Natho, 2. Mait Toom, 3. Karl Rudolf Õigus
2020: 1. Frank Liivak, 2. Manucho, 3. Herol Riiberg
2019: 1. Markus Poom, 2. Roman Sobtšenko, 3. Kevin Rääbis
2018: 1. Vitali Teleš, 2. Joseph Saliste, 3. Pavel Marin
2017: 1. Ofosu Appiah, 2. Martin Vunk, 3. Matvei Igonen
2016: 1. Ilja Antonov, 2. Igor Subbotin, 3. Martin Vunk
2015: 1. Kaimar Saag, 2. Allan Kimbaloula, 3. Karl-Eerik Luigend
2014: 1. Sergei Lepmets, 2. Tihhon Šišov, 3. Jüri Jevdokimov
2013: 1. Karl Palatu, 2. Joel Indermitte, 3. Kaspar Kaldoja
2012: 1. Albert Prosa, 2. Daniil Ratnikov, 3. Aleksei Belov
2011: 1. Aleksei Jahhimovitš, 2. Martin Tšegodajev, 3. Aleks Mones
2010: 1. Alo Dupikov, 2. Eduard Ratnikov, 3. Joonas Tamm
2009: 1. Maksim Smirnov, 2. Liivo Leetma, 3. Kert Kütt

Aasta tagasitulekud

2022. aastal Premium liiga parimaks väravavahiks valitud Karl-Romet Nõmm oli aasta hiljem pärast õnnetut välisseiklust lähedal karjääri lõpetamisele, aga jõudis tänavuseks hooajaks tagasi Eesti kõrgliigasse. Siin tõestas ta uuesti enda väärtust, olles FC Kuressaare kindlaks esikindaks ning pääsedes Soccernet.ee toimetuse valikus hooaja nelja parima väravavahi hulka.

Markus Poom ja Martin Miller naasid Iirimaalt parimais mängija-aastais ning näitasid karastatust, kerkides vastavalt Floras ja Paides otsekohe võtmerollidesse. Kui Miller käis ära vaid aastaks, aga pidi nüüd Eestis uue koduklubiga kohanema, siis Poom viibis Florast Shamrockis laenul kaks hooaega järjest. 

Kaheaastaselt seikluselt naasis edukalt ka Ramol Sillamaa, kelle Belgias ja Slovakkias hangitud kogemused kulusid nüüd marjaks ära Harjule. Sillamaa lõi Premium liiga uustulnuka ridades kiiresti särama ja tal oli selles oluline osa, et meeskonna vormikõver pööras uuesti üles ja lõppes kindla püsimajäämisega. Välja suumides võib positiivseks tagasitulekuks nimetada kogu Harju JK Laagri hooaega, sest võrreldes tunamulluse debüüdiga näidati nüüd hoopis teisel tasemel minekut.

Endine noortekoondislane Deivid Andreas naasis Eesti liigasüsteemi ligi kümneaastase vaheaja järel, olles siin varasemalt vaid noorteklassides mänginud. Vahepeal Hispaanias ja Rumeenias küpenud poolkaitsja lõi FC Floraga käed amatöörmängijalepinguga, kuid suutis end tiitli eest võitlevas klubis kiiresti olulisse rolli mängida.

Nõmme Kalju väravavaht Henri Perk pidi vigastuse tõttu peaaegu terve aasta kõrvaltvaataja rollis olema, aga naastes oli ta kohe kindlus ise, haaras esikindad koos kaptenipaelaga endale ning tegi koos meeskonnaga võimsa hooaja lõpu. Pergiga postide vahel ei ole Kalju sel aastal Premium liigas kaotusekibedust tundnudki: kirjas on üheksa võitu ja kaks viiki, sealhulgas viis nullimängu.

Eraldi mainimist väärib Tartu Tammeka kontor, mis sai suve teises pooles olulisi uusi-vanu täiendusi ning andis klubi kuvandile värske impulsi. MTÜ presidendiks valitud Kaarel Kiidroni tuules taasliitusid klubiga Veiko Soo (ürituste ja koostöösuhete juht) ja Kalle Paas (kommunikatsiooni- ja turundusjuht).

2024: 1. Michael Lilander, 2. Zakaria Beglarišvili, 3. Hiiu staadion
2023: 1. Tristan Koskor, 2. Ragnar Klavan, 3. Mihkel Ainsalu
2022: 1. Ioan Yakovlev, 2. Ats Purje, 3. Joonas Tamm
2021: 1. Zakaria Beglarišvili, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa
2020: 1. Rauno Sappinen, 2. Sergei Mošnikov, 3. Henri Anier
2019: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Kaimar Saag, 3. Matvei Igonen
2018: 1. Markus Jürgenson, 2. Karl Mööl, 3. Hidetoshi Wakui
2017: 1. Arno Pijpers, 2. Albert Prosa, 3. Artur Kotenko
2016: 1. Sergei Lepmets, 2. Sergei Mošnikov, 3. Marko Meerits
2015: 1. Siim Luts, 2. Gert Kams, 3. Martin Vunk
2014: 1. Dmitri Kruglov, 2. Zakaria Beglarišvili, 3. Liivo Leetma
2013: 1. Dmitri Kruglov, 2. Martin Vunk, 3. Vladimir Voskoboinikov 
2012: 1. Ingemar Teever, 2. Tihhon Šišov, 3. Vladislav Ivanov 
2011: 1. Alo Bärengrub, 2. Kristen Viikmäe, 3. Tiit Tikenberg
2010: 1. Sander Post, 2. Mihail Ištšuk, 3. Ingemar Teever
2009: 1. Tarmo Neemelo, 2. Dmitri Skiperski, 3. Aleksei Naumov