Eelmisel hooajal Premium liiga parimate mängijate valimistel puhta töö teinud Rauno Sappinen andis Soccernet.ee-le põhjaliku intervjuu, kus rääkis enda minevikust, olevikust ja potentsiaalsest tulevikust.

Saime Sappineniga kokku Kristiine keskuse Da Vinci restoranis, mille lähedal tal just trenn oli lõppenud. Kõhud tühjad ei olnud, Sappinen otsustas võtta sportlasele omaselt pudeli vett ja rohkem vaja polnudki. Intervjuu võis alata.

Ma hääletasin sind Soccernetis enda eelmise hooaja lemmikmängijaks, aga ühel hetkel olin su peale päris kuri. Kas sa kujutad ette, mille tõttu?
Kõige pealt pean tänama, et sa sellise valiku tegid. Ma arvan, et see võis olla hooaja viimane mäng, kus ma kolm head võimalust kasutamata jätsin?

Ei-ei, see oli konkreetsem. See oli siis, kui sa Welcole penalti sisse lõid. Oli kõva mäng ja siis sa kuskil 80. minutil lõid selle 1:0 penalti ära.
Ja-jah, tuleb meelde. Oli väike väljak ja natuke rasked tingimused, me jätsime nii palju võimalusi kasutamata. Seal lõpus saime sellise kaheldava penalti, aga ma tegin oma tööd ja pidin selle penalti sisse lööma.

Räägi enda lapsepõlvest, oma perekonnast. Mis tingimustes sa kasvasid ja kuidas jalgpalli juurde jõudsid?
Ma olen väga tänulik oma vanematele, nad on väga heades tingimustes mind kasvatanud ja kodus on mul alati rahulik olnud. Nad on mind alati jalgpalli suhtes toetanud, ostnud varustust ja pesu pesnud. Alati on kahe käega poolt olnud. Nii kaua muidugi, kuni kool korras püsib. Sellega olid väiksed nagelemised.

Kevadel lõpetasid?
Kevadel lõpetasin gümnaasiumi, jah.

Kuidas sul koolis läks?
No raske oli, aga koolipoisi hinnetega sain läbi.

Kõik peale kehalise kasvatuse olid siis kolmed?
Kusjuures isegi kehaline kasvatus oli kolm, sest seal õpetajad väga ei hoidnud meid. No mitte ei tahetud halba, aga ikkagi suruti meid. Pidime kõik need asjad järgi tegema - NATO testid ja ujumised... Oli hooaja ettevalmistus ja tegin kaks trenni päevas ja mõnikord pidin sinna minema 5000 meetri jooksu tegema, siis nagu täiega ei pannud ja jooksin selle kolme normi täis. Natuke piinlik, aga nii see kehaline mul kolm oli (naerab - R.V.).

Floras on noortesüsteem hästi tugev, aga ometigi oled enda vanusegrupist üks ainsaid, kes nii tippu on jõudnud.
Jah, ma käisin Tõnu Paavoga samas noortegrupis ja just arutasime sama. Meil oli väga lootustandev punt, aga neid, kes on alles jäänud, neid on hästi vähe. Eesti mõistes suures jalgpallis saab meid ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Millest see tulla võib?
Ma arvan, et liiga kergekäeliselt antakse sageli alla. Muidugi tekib ka see moment, et kui sul mingis vanuses juba ei ole lepingut, siis on vaja langetada valik, kas sa keskendud jalgpallile. Millegi eest sa aga pead elama ja kogu aeg ei taha vanemate taskust seda raha nuruda. Nii ongi lihtsam, et sa lähed midagi õppima või leiad mõne tööotsa ja nii jääb jalgpall unarusse.

On sul keeruline olnud öelda pidudele ei? On reede õhtu, aga sul on laupäeval mäng ja sõbrad-tuttavad lähevad välja. 
Mul on enamik sõpru ka jalgpallurid, kes saavad sellest väga hästi aru ja eriti tihti pidudel ei käi. Aga muidugi on selliseid hetki olnud ja siis tuleb endale aru anda, mis tegelikult tähtis on. Ahvatlustele ei saa nii kergesti järgi anda.

Ei ole saladus, et su üks parimaid sõpru on Frank Liivak.
(Naerab - R.V.) Vastab tõele.

Kuidas te kokku saite? Tema on Tartu ja Hollandi poiss, sina aga Tallinnast.
Esimest korda nägin teda U-16 või isegi U-15 koondises. Tema tuli Hollandist ja ma polnud enne sellist tüüpi näinud. Tema mängis üheksa peal ja mina kümne peal.

Väljakul saite siis sõbraks?
Väljakul, jah. Mängisime lähedal üksteisele ja seal meil tuli koostööd teha. Sealt hakkaski meie suhtlus arenema, saame ühte moodi aru jalgpallist ja kogu elust. Meil on see klapp väga hea. Igapäevaselt räägime ja oleme ühenduses.

Kokku te vist väga tihti ei saa? Praktiliselt ainult koondise laagrites.
Jah, tavaliselt näemegi koondise laagris. Muidugi nüüd oli mul paus ja käisin Madridis ka külas tal. Suvel käib tema Eestis ja saame ka kokku.

Mis elu ta elab Madridis? On tal juba oma maja ja Ferrari?
Oma Ferrarit ei ole, aga klubi poolt on väga korralik korter ja staadion on lähedal.

Klubi treeningbaase ka kasutada said?
Ma seda jõusaali seal kasutasin, aga väljaku peal ei käinud.

Ma arvan, et see tee siia tippu ei ole sulle väga lihtne olnud. Milline on su karjääri madalhetk?
Absoluutselt. Ma arvan, et minu jaoks kõige raskem periood oli üks hooaeg enne eelmist, kus ma veetsin enamus aega Flora eest pingil. Sain seal alles lõpus mängida ja hooaja alguses ei mahtunud üldse koosseisugi. Need olid minu jaoks isiklikult väga rasked ajad, aga ma arvan, et see kasvatas selle pinnase, mille pealt tuligi see eelmine hea hooaeg. See tegi mind vaimselt väga tugevaks.

Kui raske on tulla sellisest surnud punktist sellisele säravale hooajale? Kas oli mingil hetkel ka raske jalgu maa peal hoida?
Ei saa vastu vaielda, et mingid sellised momendid olid, kus selline asi oli uus. Aga tuleb endale meelde tuletada, et kuidas sa sellisele tasemele tõusid. Tegelikult ei ole ma ju veel mitte midagi saavutanud, nüüd alles hakkab töö pihta.

Sinu aasta lõpp oli väga tihe. Kas meedia tähelepanu väsitas sind ka kuidagi? Mingil hetkel pidid pea iga päev mõne auhinna vastu võtma.
Ei, ei väsitanud absoluutselt. Ma võtsin seda kui hästi positiivset tähelepanu, kellele ei meeldiks auhindu saada. See näitab, et ma olen õigel teel ja ma olen ajanud õiget asja. Sellele ei saa aga puhkama jääda ja tööd tuleb edasi teha.

Palju sul fänne on?
Ma ei kujuta ettegi. Perekond on mu fännid ja vanaemad on mul suured fännid.

Pärast trenni autogramme ei pea andma?
Pärast mänge ikka väiksed Flora poisid tulevad ja küsivad. Ise olin kunagi samasugune ja hea äratundmisrõõm on.

Kui palju sa valusat kriitikat oled saanud?
Kriitikat ma saan kõige rohkem oma treeneritelt. Nemad hoolitsevad kõige rohkem selle eest, et mu areng jätkuks ja hoiavad mul väga pingsalt silma peal. Ikka üle trenni saan neilt vastu pead.

Ikka verbaalselt?
Ikka-ikka sõnadega, mitte otseselt vastu pead. Mind innustatakse endast rohkem välja pigistama ja räägitakse, et ma olen rohkemaks võimeline. Aga selle eest olen ma neile väga tänulik.

Flora ja Norbert Hurda süsteemist ongi viimaste aastate Flora uue tõusu järel palju räägitud. Kuidas see mängijate vaatevinklist välja näeb? 
Mängijate jaoks on see väga positiivne. Kõik asjad on läbi mõeldud, kui sa trenni lähed. Trennid on detailselt ette valmistatud ja sa tead täpselt, mille suunas sa tööd teed. Ei ole mitte midagi juhuslikku.

Mujal on seda juhuslikkust rohkem olnud?
Ei saaks öelda, et rohkem, aga see kõik on väga professionaalne. Ma arvan, et Euroopaga võrreldes on nii Flora kui ka A-koondis treeningute ülesehituselt väga sarnased. Ei ole selle koha paelt eriti suurt tasemevahet. Me teeme suhteliselt samade meetoditega sarnaseid harjutusi.

Peatreener räägib ka meestega hästi personaalselt?
Jah, ta suhtleb mängijatega ikka väga tihedalt ja annab korralikku tagasisidet. Ta räägib iga mängijaga nädalas korra kindlasti. Tavaliselt on mängudest lõigatud välja klipid ja näidatakse täpselt, mis ja kus paremini saaks teha. Ja veel küsib, et kuidas muidu ka läheb.

Sa pead treenerile eraelust ka aru andma?
Ei, absoluutselt mitte. Kui sul on mingi mure, siis võid ta poole pöörduda, aga eraelu on ikka sinu eraelu.

Aivar Pohlak rääkis aasta lõpus sinuga ka karjääri planeerimisest, eks? Missugune see välja nägi ja mis te kokku leppisite?
Aivaril on kindel plaan ja arusaam sellest, kus mängija kunagi mängida võiks. Ta hoolitseb selle eest, et see potentsiaal maksimaalselt välja tuleks ja et ei toimuks ebaõnnestunud üleminekuid. Ei tohiks juhtuda, et lähed klubisse ja langed pingile ning ei saa piisavalt mänguaega. Ta hoolitseb, et üleminek toimuks ja sa lähed järgmisesse klubisse ning oled nagu Karol Mets ja mängid kogu aeg.

Kus sina siis mängida võiksid ja mis su potentsiaal on?
Ma hea meelega ei tahaks vastata sellele küsimusele (naerab - R.V.).

Räägime siis tulevikust. Praegu sa välismaale ei lähe.
Praegu jätkan Floras, jah.

Aga on pakkumisi olnud?
Mina seda ei tea. Mulle pole öeldud.

Flora on kõige vähem muutunud meeskond kogu liigas. Milline uus hooaeg Flora jaoks välja nägema hakkab? 
Jah, meil on vist 90% meeskonnast sama. Kindlasti tahame meistritiitlit kaitsta ja astuda mänguliselt sammu edasi. Ma arvan aga, et põhirõhk läheb suvele. Meistrite liiga on meie enda jaoks kõige põnevam ja tahaksime seal midagi suurt korda saata.

Floral on uus tõus, aga Euroopas pole ikkagi edasi saanud. Kas see kuidagi rusub ka?
Otseselt ei rusu, aga me teeme iga päev just selle nimel trennis tööd. Meie selge siht on just Euroopas hakkama saada.

Floras on nüüd uue intensiivsusega trennid, on see juba tunda andnud?
Ma arvan küll. Ettevalmistuses oleme eelmise aastaga võrreldes teinud suuremate raskuste ja koormustega trenne. Kangile paneme mõne kilo rohkem ja sprinte teeme samuti rohkem.

Mis on sinu jalgpallialane unistus?
(Võtab mõne sekundi mõtlemisajaks) Unistada tuleb suurelt ja salamisi tahaksin kunagi Bundesligas mängida.

Oled Klavaniga rääkinud ka Bundesligast?
Ei, veel ei ole.

Kui me kümne aasta pärast siin samamoodi Da Vinci restorani laua taga istume, siis oled seal?
Tahaks väga loota.

Rauno Sappinen
Sünniaeg: 23.01.1996 (Tallinn)
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: poolkaitsja
Number: 11

Karjäär:

2013–... FC Flora
2012–2014 FC Flora II
2012 FC Flora III
2005–2012 Tallinna FC Flora noortesüsteem

Eesti koondis: 3/0
Eesti noortekoondised: U-16 3/0, U-17 15/1, U-19 16/1, U-21 12/2