Luup peale | Legion võis veidi aidata, aga Kuressaare päästis enda naha siiski ise (galerii!) (0)
Tabeli viimase neliku meeskondi vallanud hirm väljalangemise ees lahtus teisipäeva õhtul üheaegselt nii Narvas kui ka Tallinnas. Ent kui Tallinna Kalev sõidab tagasi koju noruspäi, siis 18-mängulise võiduta seeria lõpetanud Kuressaare võib kergendatult ohata: vähemalt 9. koht suudeti Legioni alistamisega kindlustada.
Saarlased asusid 1:0 juhtima juba 75. sekundi paiku, kui Kuressaare mängis karistuslöögi nutikalt lahti. Rasmus Saare terava löögi suutis Pavel Londak tõrjuda kõigest vastu oma meest, kust see värava ette põrkas. Esimesena oli jaol Rauno Tutk ning mees, kes isegi vahel muigab, et väravaid õnnestub tal miskipärast lüüa edukamalt endale kui vastastele, torkas palli mõnelt meetrilt võrku.
Kaotusseisu jäänuna ärkas ka Legion, viis palli tükiks ajaks Magnus Karofeldi värava alla ja teenis ka poolvõimalusi, ent ei suutnud samas Karofeldi päästvatele tõrjetele sundida. Avapoolaja lõpus eksis Karofeld korra ise, hüpates standardolukorra järel kõrgest pallist mööda, ent Legion ei suutnud pakutud šanssi kasutada.
Poolaja lõpupoole tuli ka Kuressaare väikeste taktikaliste vangerduste järel – peatreener Roman Kožuhhovski käskis meestel üle minna 4-4-2 asetusele – mängu tagasi ning võrdne heitlus jätkus teise poolaja jooksulgi. Legion valdas küll rohkem palli, ent ei suutnud sellega eriti midagi ohtlikku luua, Kuressaare hoidis aga selgelt seisu, mis oli ka loogiline tegutsemisviis. Viimaseks paarikümneks minutiks toodi veel väljakule Legioni esiründaja Nikita Andrejev, kes ka paar korda löögile pääses, kuid temalgi jäi täpsusest puudu.
Sander Laht raiskas veel kaks suurepärast võimalust edu kasvatamiseks, ent Kuressaare pidas vastu ja tõmbas alates 1. juulist kestnud võidupõuale kriipsu peale. Enamgi veel, viimases voorus on neil asjaolude kokkulangemise korral võimalik tõusta isegi 8. kohale ehk vältida ka üleminekumänge. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Nädalavahetusel Kalevit alistades mängis Legion pea tugevaima võimaliku koosseisuga, vaid lihasevigastust ravinud Andrejev jäi pingile. Täna olid Legioni ridadest sootuks puudu Aleksandr Dmitrijev, Andrei Sidorenkov, Maksim Gussev, Kirill Nesterov … Nende asemel andis Deniss Belov võimaluse kolmele U19-meeskonna noorukile, kes tänavuste väärt esitusega selle ka ära teeninud.
Eriti algkoosseisu kuulunud Nikita Ivanov, aga ka vahetusest sekkunud Andrei Smirnov ja Aleksandr Nikolajev tõestasid seda, mida oleme viimastel aastatel õppinud selgelt mõistma – Legioni noored ei karda kedagi. Kõik kolm 2003. aastal sündinud Eesti U17-koondislast tõestasid, et saavad meeste mängus kenasti hakkama. Ivanov proovis avapoolajal korduvalt peale lüüa ja üldse mitte halvasti, korra ei olnud tema efektne käärlöök võrgus maandumisest kaugel. Ivanovil jagus Karofeldi värava pommitamiseks rammu veel teise poolaja lõpuski.
45 minuti järel German Šleini asemel keskväljale Ivanovi kõrvale tulnud Smirnov ei jäänud eakaaslasele suurt alla, paistes kohe poolaja algul silma ühe efektse kannasööduga. Märk enesekindlusest, ei muust – ja Legion ei väsi toonitamast, et selle omaduse vajalikkust sisendatakse oma mängijatele maast-madalast.
Pole raske aru saada, miks Kalevi poolehoidjad võivad Legioni vastu tänase järel vimma pidada. Noored võivad tublid olla, kuid on ka fakt, et Kuressaare sai seekord vastaseks märksa nõrgema Legioni võrreldes sellega, kes võitis Kalevit. On’s sellise olukorra teke ebaaus?
Lühike vastus: ei ole. Tegu on jalgpallilise paratamatusega, mida ikka ette tuleb. Ka tiitli juba kindlustanud Flora saatis nädalavahetusel Nõmme Kalju vastu platsile hulga noori, kuid võitis ikkagi 3:0. Ja Kalev andis endale hooaja päästmiseks küll fantastilise lõpuspurdiga võimaluse, kuid enne selle algust oli lihtsalt vastastele natuke liiga suur edumaa jäetud.
Kaks korda tundus, et Kuressaarel on nüüd teine värav ja võit lõpuks kindlalt käes. Ning kaks korda sundis Sander Laht fänne kahe käega peast haarama. Esmalt kukkus pall paremalt äärelt tulnud tsenderduse ja Londaku tõrje järel karistusalas tema jalale. Laht tulistas – põiklatti.
Teine eksimus oli aga veel uskumatum. Kui Legion lõpuminutitel viigiväravat jahtis, pääses Mattias Männilaan keskjoonel nende hõredaks jäänud kaitseliini vastu jooksu ja jõudis Londakuga silmitsi. Olles väravavahi pikali petnud, lükkas ta palli vasakule Lahele, kelle ees oli tühi värav. Kuigi kaks kaitsjat jõudsid peaaegu segama, pidanuks Laht ikkagi palli võrku veeretama, kuid saatis selle … raamidest sootuks mööda.
“Aasta kaera tiitli võib siia ära anda!” ohkas ta mängujärgses intervjuus enesekriitiliselt. Kuid ei maksa unustada, et just Laht oli see, kes mängis teisel minutil Rasmus Saarele kavalalt lahti karistuslöögi, mille järel sündis Kuressaarele võidu toonud värav. Ning hooaja lõikes on Lahe roll saarlaste mängus olnud jätkuvalt silmapaistev, ehkki see ei pruugi võrreldes eelmise aastaga statistikas nii selgelt kajastuda.
Otto-Robert Lipu vigastus hooaja algfaasis. Mairo Miili ja Joonas Soomre minek kaitseväkke vahetult enne otsustavaid mänge. Järjepidevad kollased kaardid ja mängukeelud – seekord jäi kohtumisest eemale kapten Märten Pajunurm. Kuressaare koosseisuprobleemid aina süvenesid ning seekord oli neil pingile panna vaid neli väljakumängijat, kellest Lipp oli seal pealegi avansina, sest taastub endiselt traumast.
Kuressaare rassis kõik 90 minutit ainsagi vahetuseta ning pidas vastu, kuigi näiteks Männilaan läks juba esimesel poolajal riietusruumi märgatavalt longates. Ühtpidi võib ja peabki Kuressaaret loomulikult kiitma mehisuse eest. Ent teisalt tuleb – eeldusel, et ka järgmisel hooajal Premium liigas mängitakse – neil tõsiselt mõelda kas koosseisu kasvatamise või siis mängustiili muutmise peale.
Kuna viimane vähendaks küll olukorda, kus järjepidevalt on üks-kaks või rohkemgi põhimeest mängukeeluga eemal, ent kärbiks ka Roman Kožuhhovski käekirjale omast agressiivsust ning tundub sestap äärmiselt ebatõenäoline, peab Kuressaare välja mõtlema, kuidas oma pinki pikendada. Vastasel juhul läheb neil edaspidi veel raskemaks.
4. Mängu parim – Sander Seeman
Kuressaare ridadest on üht esilekerkijat väga raske leida, sestap sobib Pajunurme puudumisel kaptenipaela kandnud Seeman sümboliseerima kogu saarlaste meeskonna tänast esitust. Palju võitlust, palju tahtmist, palju südant. Seeman on üks neist mängijatest, keda kohtumise ajal alati tingimata ei märkagi, aga kelle puudumine samas kohe silma torkab.
Protokoll:
24. novembril kell 18.00 Sportland Arenal
Tallinna JK Legion - FC Kuressaare 0:1 (0:1)
2. Rauno Tutk
Väravasöödud: 2. x
Hoiatused: -
Mänguolud: +5, selge sügisõhtu, kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 95
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Rando Kesküla, Risto Eelmaa
Neljas kohtunik: Paul Kask
Legion: Pavel Londak, Daniil Pankov, Artur Šarnin, Artjom Artjunin, Dmitri Kovtunovitš, Nikita Ivanov, German Šlein (46. Andrei Smirnov), German Ussov, Deniss Vnukov (69. Nikita Andrejev), Stefan Tšendei (60. Aleksandr Nikolajev), Marek Šatov.
Varus: Dennis Jeremejev, Aleksandr Nikolajev, Andrei Smirnov, Nikolai Mašitšev, Albert Prosa, Giorgi Gvinašvili, Nikita Andrejev.
Kuressaare: Magnus Karofeld, Sören Kaldma, Rauno Tutk, Ranon Kriisa, Oliver Rass, Sander Seeman, Rasmus Saar, Michael Schjönning-Larsen, Silver Alex Kelder, Sander Laht, Mattias Männilaan.
Varus: Roland Kütt, Elari Valmas, Daniel Tuhkanen, Sten Penzev, Otto-Robert Lipp.
Tabeliseis:
Pikk ette (ja ise järele) | Flora metamorfoos - varem oleks neile kuus tükki löödud juba pausiks!
(0)
