Eesti koondise kaitsja Ken Kallaste vahetas sel suvel nii klubi kui ka liigat, ent mitte riiki. Poola esiliigasse GKS Tychy ridadesse siirdunud 31-aastane Kallaste on eluga Poolas rahul, tegemata suurt numbrit sellestki, et viimase aasta jooksul pole ta enam olnud tavapäraselt mees, kes igas mängus 90 minutiks väljakule saab.

"Suvel oli ka muid variante, aga otsustasin nii. Pere tahtis rohkem Poola jääda, laps läheb varsti kooli ja endale meeldib ka Poolas elada. Oli suhteliselt lihtne otsus – tuli konkreetne pakkumine ja miks mitte," selgitas Tychyga 1+1 lepingu sõlminud Kallaste.

Kuigi ta kolis kõrgliigameeskonna Kielce Korona ridadest esiliigasse, pole see tema sõnul tagasiminek. "Seal ei ole liigade vahe nii suur. Eks natuke nõrgem muidugi ole ja staadionid on teistsugused, aga ei midagi mäekõrgust."

Eestis järjestikuste liigamängude rekordi püstitanud ja Nõmme Kalju fännide poolt Raudmeheks ristitud Kallaste viimane hooaeg Korona meeskonnas oli mänguaja mõttes erandlikult heitlik. Kui kahel esimesel hooajal sai ta väljakule 24 ja 30 liigamängus, kuuludes 54 korrast 53-l põhikoosseisu, siis viimase aasta jooksul kogunes liigamänge vaid kaksteist ja neist ainult pooltel kordadel usaldati Kallastele alustaja roll. Mänguaega jagus eestlasele periooditi – esimese tosina vooru jooksul sai ta platsile üheksa korda, vaatas seejärel 14 mängust 13 kõrvalt, pääses seitsmest mängust viies uuesti koosseisu ja viimases neljas jäeti sealt taas välja.

Kallaste sõnul ei olnud tema soov Koronaga lepingut mitte pikendada ja mänguaja vähenemine siiski teineteisest sedapidi sõltuvuses. "Treener nii otsustas, tal on õigus nii teha. Eks mängijate eesmärk on tema valikud lihtsalt raskeks teha – selline see jalgpalluri elu on. Mingit negatiivset suhtumist pole kunagi olnud, lahku läksime ikka sõpradena. Natuke vähe sain mängida, aga samas ei usu, et enda taha midagi jäi, andsin endast igas trennis maksimumi. Treeneri otsused ja nii ta läbi sai," võttis Kallaste Korona-perioodi viimase aasta kokku.

Tuulte kiire muutumine on tema kinnitusel Poola eripära. "Seal on igas meeskonnas nii. Kõik oleneb sellest, kuidas meeskonna duhhi üles saad. Kui läheb hästi, siis läheb päris pikalt hästi, kui aga kellelgi hakkab kehvasti minema, on päris raske august välja saada. Nagu nägime, siis eelmisel hooajal tuli meistriks Piast – keegi seda ei oodanud, aga nad näitasid, mis on meeskonnamäng," tõi Kallaste välja kevadise üllatusvõitja.

Kõrvalepõikena: Piasti viimaste aastate käekäik illustreerib seejuures tõepoolest kenasti Poola jalgpallis valitsevat üles-alla mentaliteeti. 2012. aastal esiliigast kõrgseltskonda tõusnuna saadi kohe neljas, kahel järgmisel hooajal aga 12. koht. Järgnes hõbemedal, kuid aasta hiljem kukuti uuesti 10. ja mullu suisa 14. kohale, mis tähendas kõige napimalt liigasse püsimajäämist. Tänavu tuldi seevastu üllatuslikult meistriks, kusjuures näiteks mullune hõbedameeskond Jagiellonia lõpetas viiendana ja pronksi saanud Poznani Lech suisa kaheksandana … Stabiilselt kõrget taset on viimase kümnendi jooksul suutnud hoida vaid riigi nimekaim klubi Varssavi Legia.

Nii ei oska Kallaste ka uue hooaja käiku esialgu ennustada. "Esiliigas on isegi veel kihtvim, seal on ikka täesti ühtlane tase. Nii palju olen juba jälginud, et mängitakse nagu võrdne võrdsega. Taktikaliselt on muidugi erinevusi – kes mängib rohkem võitluse peale, kes tahab rohkem palli vallata. Aga mingit suuremat domineerimist väga ei ole, mäng käib ühe värava alt teise alla."

Esiliiga tabel kinnitab tema sõnu: Tychy on seitsme vooru järel kaheksandal kohal, olles kogunud kümme punkti. Liider Mieleci Stal on kuue punkti kaugusel, ent näiteks teist kohta hoidvast Henrik Ojamaa ja Artur Pika tööandjast Legnica Miedzist jäädakse maha vaid kolme punktiga. Tagantpoolt kolmandal kohal oleval Chojniczanka Chojnicel on aga kaheksa punkti ehk meeskonnad kohtadel 2.-16. mahuvad kõigest viie punkti sisse.

Tychy kasuks otsustamisega on Kallaste igatahes väga rahul, ehkki senise seitsme vooru jooksul on ta väljakule pääsenud vaid kaks korda – kahes esimeses voorus sai ta kirja 90 minutit, sestpeale on aga sündmusi pingilt jälginud. "Pull meeskond, saan kõigiga hästi läbi. Mänguaeg mänguajaks, treener arvestab minuga. Kui esimesed kaks mängu saad peksa, siis mingeid muutusi peab tegema, see on loogiline. Edasi on meil paremaks läinud, alguses oli suhteliselt raske periood ka – esimesest seitsmest mängust viis on meil olnud võõrsil. Miskipärast on Poolas nii, et võõrsil on kõvasti raskem mängida kui kodus."

Meeskonnasiseselt on Kallaste otsesed konkurendid mänguajale 22-aastane Pawel Szoltys ja varem viis hooaega Piastiga kõrgliigas veetnud 26-aastane Bartosz Szeliga, kes võib tegutseda vastavalt vajadusele nii parem- kui ka vasakkaitsjana. "Temaga oleme koos ühes toas, head sõbrad. Koos teeme trenni, üldse on on hea meeskonnavaim. Mulle meeldib, et meil on nii vanemaid kui ka nooremaid mehi, hästi komplekteeritud meeskond. Ja noored on heal tasemel," kiitis Kallaste.

Poola elu-oluga on tema ja ta pere tänaseks hästi harjunud, seda enam, et Poolasse siirdudes ja pool hooaega Zabrze Gornikus mängides elas ta täpselt samas piirkonnas – nii Zabrze kui ka Tychy asuvad Sileesia keskusest Katowicest vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. "Ma ise olengi pigem juba Katowice piiri ääres. Kümme kilomeetrit on staadionile ja väga mõnus on, eluga olen väga rahul!"

Koondisemänge Valgevene ja Hollandiga ootab seni 41-kordne internatsionaal Kallaste elevusega. "Kõik on praegu uus! See on alati vägev, kui tuleb uus veri ja lööb pulsi käima. Meie teeme oma tööd, treenerid teevad oma tööd – eks näha ole, mis saab. Muidugi tahaks mõlemalt vastaselt punkte võtta, aga vaatame mäng-mängult."