Märten Kuusk liitus Eesti meeste koondisega mõnevõrra vastakate emotsioonidega. Kui rohkem kui kuu aega on ta saanud harjuda isaks olemise ja prioriteetide ümbermängimisega, siis jalgpall tõi omavärava ja seejärel alles pingilt sekkumise.

Poolas palliv Kuusk on sel kalendriaastal olnud vaieldamatu koondise põhimees. Ta tegi täismängud nii märtsi kui juuni aknas, pallides neljase kaitseliini tsentris Maksim Paskotšiga. Ka sel korral näib valik minevat seda teed, sest jätkuvalt on koondisest eemal kapten Karol Mets. See ei tohiks probleemkohaks osutuda, sest Kuusk on GKS Katowices põhirotatsioonis, mis sest, et seljataga on pisut hüplik tee.

"Koondises on alati hea olla," alustas Kuusk intervjuud Soccernet.ee-le justkui kohustusliku lausega, mida samas saatis naeratus, mis ei lubanud väidet punnitatuks pidada. "Aga see on jalgpall, asju on juhtunud. Õnneks võitsime viimase mängu ja saime sellise positiivse emotsiooni jälle. Oleme muidu ka meeskonnana saanud need vajalikud punktid kätte. Muidugi oleks saanud veel, aga väiksed detailid loevad ja me pole mängu lõppudes võib-olla nii hästi mänginud."

Kui Poola kõrgliigat on mängitud seitse vooru, on Katowice nimel seitse punkti ja Kuusel kirjas kolm täismängu ning üks pingilt sekkumine. Kohe avavoorus (19. juulil) jäi ta koosseisust kõrvale, sest perre sündis tütar täpselt mängupäeval. Sellise stardiga näib Eesti koondise keskkaitsja olevat rahul. "Olen saanud mängida ja füüsiliselt ja tegelikult igas mõtes tunnen end hästi. Ka kodune elu on olnud äge!"

Paljud on kirjeldanud, et lapse sünd annab nii inimese kui mängijana midagi juurde. Kas Kuusk tunneb sama? "Kõige rohkem ongi see, et esimesena mõtled lapse peale ja siis enda või abikaasa [Annemai] peale. Muidugi enda ja abikaasa peale tuleb ka mõelda!" täpsustas Kuusk naeruga. "Aga selline see järjekord praegu on. Esimesena mõtled, et kui lapsel on hästi, siis juba on elu lill ja kogu perel on hästi. Naudime seda pereks olemist."

Ka une- ja puhkeaeg on Kuuskedel võimalikult hästi paika loksutatud, et jalgpall veereks segamatult edasi. "Kõige suurem hirm alguses oli küll, et kuidas trennideks ja mängudeks välja puhata saab. Aga juba 1-2 nädalaga sai see paika ehk ma saan alati end välja puhata. Ja une kvaliteetki on üllatavalt hea. Mul on tubli laps - juba kuulab ilusti vanemate sõna," kiitles Kuusk koduse tiimitööga.

Tähistuseks - omavärav

Teiseks jalgpalli kuldseks reegliks on lapse sünni tähistamine väravaga. Nagu näiteks õnnestus koondisekaaslasel Markus Poomil koguni Chelsea vastu Stamford Bridge'il. Kuusk justkui üritas ka, aga saatis palli üle-eelmises liigamängus hoopis Katowice enda väravasse. "Jah, sai natuke teistmoodi tähistatud. Loodame, et varsti tuleb siis teisele poole ka," käis Kuusk välja.

Ta jätkas, et tänaseks on see teema juba sahtlisse ära pandud ja edasi mindud. "Mäng muidugi mänguks - meeskonnal ka ei läinud hästi - aga ikkagi ei taha üheski mängus sellist väravat lüüa. Aga noh, juhtus. See jalgpallikratt sai seekord minu kätte. Loodame, et järgmine kord aitab jalgpallijumal lüüa värava teisele poole," pakkus Poola eelmise aasta alguses jõudnud Kuusk.

Kuigi meedias kõrvutati seda omaväravat viie aasta eest Põhja-Makedooniaga peetud koondisemängus lööduga, siis Kuuse sõnul pole see poiste seas - näiteks toona postide vahel olnud Karl Jakob Heinaga - jutuks tulnud. "Ja ega klubis ei olnud ka midagi sellist. Saime koos üle kõigest. Õnneks jalgpall on selline, et trennid ja mängud tulevad uuesti peale. Ei saa jääda minevikku elama, olgu võit või kaotus. Jalgpall ei andesta, kuid jäädki sinna minevikku," rõhutas 29-aastane keskkaitsja.

Ning see õnnetust tagasisöödust tulnud omavärav pole ka kuidagi Kuuse kuklasse jäänud, vaid ta kinnitas, et enesekindlus on ilusti omal kohal. "Mängisin ikka samamoodi edasi ja polnud seda, et nüüd ei tohi sinna või tänna sööta. Meilt nõutakse julget palliga mängu ka enda värava all ja ka väravavahil on hästi suur roll mängu ülesehitusel. Niimoodi mängides asjad juhtuvad. Vastane oli sel hetkel 2:0 ees ka - ei saanud päris silmad kinni ette peksta ja loota midagi."

Sellest järgmises liigamängus, mis on tänase seisuga viimaseks, alustas Kuusk hoopiski pingilt. Ta rääkis, et peatreener oma valikut otseselt ei põhjendanud, kuid omaväravas asi polnud. "Treener ütles kohe, et oleme üks meeskond ja toetame üksteist. Seekord sai teine mees võimaluse, aga samas läksin lõpus mängu võitu kaitsma. Ka see näitab usaldust," näeb ta.

Koondis on saanud mitu doosi enesekindlust

Peale Eestis mängimist Ungaris Ujpesti särki kandnud Kuusk kolis Poola 2024. aasta alguses. Ta sõlmis klubis algselt 1,5-aastase lepingu, mida pikendati tänavu jaanuaris 2027. aasta suveni. Kuuse kõrval koondises mängivad aga näiteks Paskotši ja Hein, kes tegid värskelt sammu vastavalt Belgia ja Saksamaa tippklubisse. Kogenud keskkaitsja usub, et osake sellest jõuab ka koondisesse.

"Mul on alati hea meel, kui eestlased ja koondisekaaslased teevad sammu edasi parematesse või endale sobivamatesse klubidesse. Seda kõike on kõrvalt näha ja kuulda väga tore. Kindlasti, kui mängijad liiguvad kõrgemale, siis see tekitab ka meeskonnas mingisugust enesekindlust. Ja samuti neis mängijates, kes on selle ülemineku ära teeninud. Nad toovad siia jälle uut kogemust," analüüsis Kuusk.

Ning kõike seda ja enamatki veel läheb koondisel vaja, sest MM-valikmängus ollakse peagi vastamisi Itaaliaga. Nii palju kui Eesti ja Itaalia on varem kohtunud, siis on alati osutunud paremaks vastane. Selle tsükli esimene omavaheline mäng seisab aga ees ja seda reedel võõrsil.

"Ma arvan, et päeva lõpuks, nagu alati, sõltub kõik meist. Kuidas me mängule lähme ja mis hoiakuga. Sellest, kui hästi me enda asju teeme. Muidugi on vastas kvaliteediga mängijad, aga samamoodi olid Norras ja Iisraelis kõrgetasemelised mängijad. Ma arvan, et see, kuidas me suutsime Iisraeli ja Norra vastu mängida, annab mingis mõttes enesekindlust. Muidugi, jälle, väiksed detailid kasutati ära. Aga kui me neid parandame, hoiame jalad maas ja töötame pea maas edasi, siis on võimalik punkte võtta!"