Enne homset viimast meistriliiga vaatust avaldab Soccernet.ee täna viimase üldise hooaja kokkuvõtte, mis käsitleb neid kategooriaid, mida eelnevalt veel lahti harutatud pole.

Soccernet.ee on alates eelmise nädala neljapäevast esitanud enda nägemuse hooaja parimatest ja halvimatest. Need kokkuvõtted - mille lingid leiad käesoleva uudise kõrvalt - ei pretendeeri aga lõplikule tõele, vaid on mõeldud abimaterjalideks eesootaval hääletusel.

Varsti avaneb traditsiooniline suur hääletus, kus valid just Sina koos teiste Soccerneti külastajatega lõplikult välja hooaja tõelised sangarid.

Kellest saab Tarmo Neemelo (2005), Marek Lemsalu (2006), Juha Hakola (2007 ja 2008), Sander Puri (2009), Sander Posti (2010), Aleksandrs Cekulajevsi (2011), Igor Morozovi (2012), Rimo Hundi (2013) ja Igor Subbotini (2014) järel uus meistriliiga fännide lemmik, seda otsustad just Sina!

Parimad treenerid

Norbert Hurt juhtis noore Tallinna Flora meeskonna ootamatult Eesti meistritiitlini. Hoolimata sellest, et paberi peal ei tundunud Flora olevat parim meeskond, suutis Hurt juba kaks vooru enne hooaja lõppu 25. juubelihooaega pidavale klubile kuldmedalid kindlustada. Lisaks lõpetasid tema hoolealused pika võiduta seeria Tallinna Levadia vastu. Hurta ei pidurdanud Enar Jäägeri lahkumine ega Albert Prosa pikad vigastuspausid.

Adjam Kuzjajevi tulekuga paranesid Narva Transi tulemused märgatavalt. Kui enne Kuzjajevit hankis Trans 5 võitu, 4 viiki ja 8 kaotust, siis uue peatreeneri käe all on narvalased teeninud 9 võitu, 3 viiki ja 6 kaotust. Klubi president Nikolai Burdakov ütles septembris, et treener on suutnud mängijad meeskonnaks liita ja just see on aidanud tasavägiseid kohtumisi enda kasuks pöörata.

Marko Lelovi juhendamisel on üks autsaidereid Pärnu Linnameeskond kindlustanud kaheksanda koha, jättes Tartu Tammeka ja Viljandi Tuleviku enda seljataha. Pärnu teenis hooaja jooksul muuhulgas võidu Nõmme Kalju üle ning näpistas kaks korda punkti nii Tallinna Levadialt kui ka Sillamäe Kalevilt. 

Fredo Getulio Aurelio, kes võttis raskel hetkel Nõmme Kalju juhendamise üle, alustas kaotusega Florale, kuid on pärast seda teeninud kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki ning omab veel viimase vooru eel hõbemedalite lootust.

Aleksandr Puštov aitas Tallinna Infonetil saavutada neljanda koha, mis on klubi lühikese ajaloo parim koht meistriliigas. Salamisi lootis Infonet ilmselt veel kõrgemat tulemust, kuid neljas tabelirida on igati väärikas.

Meelis Rooba juhitav Paide Linnameeskond tegi küll ahastamapaneva hooaja alguse, noppides 12 mänguga vaid kaks punkti, kuid ei vandunud raskustele alla ja tõusis lõpuks taaskord parimaks amatöörklubiks.

2014: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Frantsev, 3. Norbert Hurt
2013: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Ratnikov, 3. Meelis Rooba
2012: 1. Igor Prins, 2. Marko Kristal, 3. Meelis Rooba
2011: 1. Martin Reim, 2. Meelis Rooba, 3. Igor Prins
2010: 1. Martin Reim, 2. Marko Kristal, 3. Igor Prins
2009: 1. Igor Prins, 2. Norbert Hurt, 3. Marko Lelov
2008: 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
2007: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2006: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2005: 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli

Parimad publikud/fännid

Tallinna Flora fännid on olnud stabiilselt suure karjaga mängudel kohal ning elanud võimsalt kaasa, kasutades ka palju pürotehnikat. Hooaja lõpus mängis rolli ka meeskonna edu, aga Flora fännid paistsid teiste hulgast eredalt silma juba hooaja alguses. Keskmine kodupubliku number on Floral suurim (633).

Kodupubliku numbri poolest mahuvad esikolmikusse ka Nõmme Kalju (485) ja Tartu Tammeka (431). Kalju fännid paistsid silma pimedatele ja vaegnägijatele jalgpallielamuse kogemise korraldamisega ning jalgratastel Tartusse sõitmisega.

Pärnu Linnameeskonnal (357) on samuti natuke häälekaid fänne, kes on ka võõrsilmängudel käinud, kuigi Pärnu Vaprusel oli omal ajal fännindus elavam. Varem vaikides mänge vaadanud Viljandi Tuleviku (291) fännide skandeerimist on tänavu kohati kuulda olnud.

Tallinna Levadia (262) fännid pole varasemate aastatega võrreldes juurde pannud, Sillamäe Kalevi (228) aktiivsed toetajad kadusid poole hooaja pealt ära.

Tallinna Infoneti (212) kodumängudel muutus atmosfäär võimsamaks pärast Lasnamäele kolimist, Narva Transil (189) on tänavu organiseeritud fänluse algatus tekkinud. Paide Linnameeskonna (172) fännid näitasid end aeg-ajalt, aga pigem eriolukordades nagu karikafinaal ja hiljutine juubelimäng Viljandis.

2014: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2013: 1. Tartu Tammeka, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Levadia
2012: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2011: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Tammeka
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2009: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
2007: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2005: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora

Aasta mängud

Väga uskumatu mäng oli Paide - Kalju 5:4 (14. augustil). Selles lahtises kohtumises sündis üllatus ning löödi palju väravaid, see matš oli justkui 90 minutit tipphetki. Paide läks juba 20 minutiga 3:0 juhtima, kuid Kalju jõudis kahe penalti abil 3:3 viigini. Siis lõi Paide järjestikustel minutitel kaks väravat, neile suutis Kalju vastata vaid ühega.

Kalju - Pärnu 4:3 (4. augustil) mängus oli üsna sarnane stsenaarium, aga tookord oli võidukaks pooleks ja 3:0 juhtima asujaks Kalju. Suure üllatusena tuli Pärnu tänu Envar Lauteri ülitäpsetele löökidele mängu tagasi ning jõudis 77. minutil 3:3 viigiväravani. Otsustava tabamuse sepistas aga Kalju vanameister Tarmo Neemelo, kes sahistas akrobaatilise sooritusega.

Augustikuusse mahtus veel üks väga märkimisväärne kohtumine. Flora - Trans 2:3 (8. augustil) mängus tuli Flora kaks korda kaotusseisust välja, aga lõpuks kaotas ikkagi. Trans lõpetas kohtumise kahe punase kaardi tõttu üheksakesi, kuid pidas sellest hoolimata vastu. See on seni viimane kord, kui keegi on Florat võita suutnud. Matš oli tuline veel ka pärast lõpuvilet, kui Transi president Nikolai Burdakov avalikult kurtis, et EJL-i peakohtunik Uno Tutk on narvalaste vastu.

Tulevik - Tammeka 3:2 (11. septembril) oli püsimajäämisheitluse seisukohast väga tähtis kohtumine, milles löödi juba esimese kolme minutiga kaks väravat. Kohtumine tipnes alles oma hooaja teist meistriliiga mängu teinud vahetusmehe Raido Romani hirmsa mürsuga, mis on üks favoriit aasta värava tiitlile ning mis andis Tulevikule tähtsa ja seni viimase liigavõidu.

Levadia - Kalju 1:2 (26. septembril) oli tippklubide lahing, mis oli meistritiitli suhtes vahest kõige otsustavam. Selle kaotusega langes Levadia olukorda, milles tuli hakata lootma Flora libastumisele, aga Flora enam tagasi ei vaadanud. Levadia jättis realiseerimata mitmeid häid võimalusi, kuid juhtis siiski veerand tundi enne lõpuvilet 1:0. Seejärel pööras Kalju tänu Tarmo Neemelole seisu ümber, Artjom Artjunin sai enda nimele punase kaardi.

Pärnu - Tammeka 4:2 (14. märtsil) mängus juhtis Tammeka kümme minutit enne lõppu 2:1, aga siis tegi vahetusmees Taavi Laurits hilise kübaratriki, avades Pärnu Linnameeskonna võiduarve meistriliigas. Tulevik - Kalju 1:0 (26. juunil) on võimalik et hooaja kõige suurem üllatustulemus, sest Kalju oli tol hetkel tabeliliider, kuid kohtumise ainsa värava lõi 18-aastane Tuleviku mängija Roger Teor.

Flora - Levadia 0:1 (2. mail) mängu eel oli Levadia liidrist juba 11 punkti kaugusele vajunud, ent Ingemar Teeveri suurepärane värav, mis valiti maikuu ilusaimaks, aitas tiitlikaitsja rongi rööbastele tagasi. Samade meeskondade kohtumine Levadia - Flora 0:2 (31. oktoobril) lõpetas nii Flora 15-mängulise needuse oma põhirivaali vastu kui ka Sergei Pareiko klubikarjääri, mille puändiks osutus punane kaart koos järgnenud suure vihahooga.

2014: 1. Levadia-Kalju 3:2 (4. oktoobril), 2. Flora-Levadia 1:2 (18. oktoobril), 3. Infonet-Flora 2:3 (23. mail)
2013: 1. Kalju-Flora 4:3 (31. mail), 2. Levadia-Kalju 2:1 (1. oktoobril), 3. Tammeka-Levadia 2:1 (6. augustil)
2012: 1. Levadia-Flora 5:4 (20. augustil), 2. Flora-Kuressaare 0:1 (31. märtsil), 3. Kalju-Levadia 2:2 (1. septembril)
2011: 1. Flora-Kalju 3:3 (3. juulil), 2. Kalju-Flora 3:0 (10. septembril), 3. Levadia-Paide 0:1 (18. oktoobril)
2010: 1. Levadia-Flora 2:2 (25. juulil), 2. Flora-Levadia 2:0 (16. oktoobril), 3. Tammeka-Flora 2:1 (2. oktoobril)
2009: 1. Kalju-Flora 3:2 (12. septembril), 2. Levadia-Flora 3:2 (20. juunil), 3. Levadia-Paide 4:2 (10. novembril)

Aasta ämbrid

Oli 13 ja reede, kui Nikolai Mašitševi särk numbriga 13 ei pidanud vastu ning number ja nimi koorusid särgilt maha. Antud juhtum kuulub ämbri kategooriasse seetõttu, et Tallinna Infonet mängis umbes seitse minutit vähemuses ning siis vahetas oma ainsa põhikoosseisu kuulunud KTM-i välja, kuna klubi ja kohtunikud ei suutnud probleemi muud moodi lahendada. Muide, tolles märtsikuises kohtumises tegi platsi ääres oma debüüdi Infoneti maskott Beastie, kelle numbriks oli samuti kuulutatud 13. See number ja maskott aga Infonetile õnne ei toonud ja Tallinna Florale kaotati 0:2. Hiljem särgitootjad väga vabandasid, Mašitšev aga vahetas numbrit ning 13-st sai 33.

Nikita Baranovi probleemid Floraga olid kummalised. 21. mail selgus, et mängija ja klubi teed läksid lahku, Norbert Hurda sõnul ei teadnud keskkaitsja, mida ta täpselt oma elus tahab. Juba kaheksa päeva hiljem teatati aga koostöö jätkumisest ja viiendal juunil oli Baranov tagasi Flora põhikoosseisus.

Sama jabur oli ka Nõmme Kalju peatreeneri vahetamise protsess. Sergei Terehhov vabastati ametist pärast 11. septembri kaotust Pärnu Linnameeskonnale, kuid Kalju president ja pressiesindaja vältisid ajakirjanikke ning klubi ametlik teade tuli alles 14. septembril. Kalju kodulehel ilmus uudis, et 15. septembri mängul saab osta räime ja veiselihapõse burgereid, varem kui oluline info, kes selle mängu ajal üldse peatreeneritoolil istub.

25. juulil meistriliigas punase kaardi ja kahemängulise keelu hankinud Vjatšeslav Zahovaiko ei jõudnud pärast tagasitulekut pikalt mängumõnusid nautida, kui teenis 20. augustil II liigas Paide Linnameeskonna duubli eest pallides kohtumise teisel üleminutil ebavajaliku eemaldamise koos veel pikema, 3-mängulise keeluga, mille ajal ei tohtinud ta mõistagi ka meistriliigas väljakule joosta.

Närvidega läksid alt ka väravavahid Sergei Pareiko (Tallinna Levadia) ja Karli Kütt (Tartu Tammeka), kes eemaldati oktoobrikuiste kohtumiste keskel. Pareiko punane kaart, mis kinkis Florale ka penalti, lõpetas tema klubikarjääri ning Levadia 15-mängulise kaotuseta seeria Flora vastu. Kütile punase kaardi näitamist aga ei toimunudki ning kohtunikud otsustasid ta eemaldada pärast Uno Tutkile helistamist.

Narva Transi poolkaitsja Volodõmõr Kilikevitš lõi 24. juulil Infoneti kasuks imeliku omavärava, kõmmutades palli ristnurka. Silmapaistvaid mängulisi apsakaid juhtus ka mitmetel väravavahtidel. Mait Toom (Flora) lubas 27. juunil end Igor Dudarevil (Sillamäe Kalev) üllatada keskringist, Mihhail Lavrentjev (Infonet) pudistas 5. juulil Gert Kamsi (Flora) nõrga löögi käte vahelt võrku, Roman Smiško (Trans) sattus 4. juulil triblamisega hoogu ning tõmbas pallikaotuse järel Siim Lutsu (Levadia) punase kaardi hinnaga maha, Karl-Romet Nõmm (Viljandi Tulevik) eksis 24. oktoobril väljalöögiga, kinkides Zahovaikole (Paide) üsna lihtsa värava.

Flora mängijad Brent Lepistu ja Martin Kase ei saanud kaitseväe spordirühma, vaid nad suunati 11-kuulisele ajateenistusele Võrumaale. Kase vabanes kaitseväest siiski varem.

Levadia loobus suvel Ivan Pecha teenetest. Slovakkia keskkaitsja sõnul oli põhjuseks see, et Levadia oli oma eelarves juba arvestanud UEFA Meistrite Liiga esimesest eelringist edasipääsemisega, mida aga ei juhtunud, ja pidi seetõttu kõrgepalgalise mängija ohverdama.

2014: 1. Kalju avavooru tehniline kaotus Infoneti vastu, 2. Trans unustas vormid koju ja mängis Infoneti kirjadega vestides, 3. Trans mängis suvel kaks mängu väljakumängijaga väravas
2013: 1. Risto Kägo uskumatu kaardisadu, 2. Martin Jõgi osales vale nime all Rahvaliigas, 3. Kohtunik Eiko Saar luges ära Rimo Hundi käega löödud värava
2012: 1. Sami-Sander Kivi omavärav otse karistuslöögist, 2. Siim Luts näitas Tartu fännidele keskmist sõrme, 3. Kohtunik Toomas Nõmmiste luges Kivi omavärava ära
2011: 1. Konstantin Nahki Hitleri-žest, 2. Levadia tehniline kaotus Kuressaarele, 3. Zakaria Beglaršvili põgenemine Florast
2010: 1. Siksten Kasimiri teadmata toimunud üleminek Florast Kuressaarde, 2. Kalju krahhiga lõppenud välismängijate osturalli, 3. Stanislav Pedõki jämedad eksimused Flora väravas
2009: 1. Jaanis Kriska omavärav kohtumise viiendal sekundil, 2. Kalju kasutas Kuressaares lubatust rohkem välismängijaid, 3. Aleksandr Karpõtševi punane kaart tiimikaaslase ründamise eest

Aasta ebaõnnesõdurid

2012. aasta lõpus tõsiselt põlve vigastanud ja seetõttu eelmised kaks hooaega end peamiselt ravinud Jüri Jevdokimov sõlmis käesoleva aasta alguses Tallinna Infonetiga lepingu ja rääkis lootusrikkalt, et tahab lüüa vähemalt 20 väravat. Ta jõudis lüüa ainult kaks ning vigastas 25. aprillil uuesti raskelt põlve ja pidi ülejäänud hooaega kõrvalt vaatama.

Eelmise aasta novembri lõpus põlveoperatsioonil käinud Tallinna Flora ründaja Albert Prosa naasis meistriliiga murule alles 13. juulil ning sai siis juba 18. septembril uue põlvevigastuse, mis tema hooaja lõpetas.

Sergei Frantsev tegi eelmisel aastal Sillamäe Kalevi peatreenerina võimsa hooaja lõpu, saades 16 mängust 15 võitu ja juhtides klubi hõbemedaliteni. Käimasoleval hooajal vallandati ta aga juba kevadel, kui Sillamäe paiknes neljandal kohal. Kui vaadata, et lõpuks langes Sillamäe viiendaks ning et Frantsevi allkirja peale jooksid nüüd Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia võidu, saab järeldada, et probleem ei olnud Frantsevis.

Juba eelmises kategoorias väljatoodud põhjusel kuulub ebaõnnesõdurite hulka ka Brent Lepistu, kes juba jala koondiseukse vahele sai, aga pidi siis pikaks ajaks Võrumaa metsadesse minema.

Mitmekuisel vigastuspausil viibisid keset hooaega Levadia poolkaitsja Andreas Raudsepp ja Kalju ründaja Vladimir Voskoboinikov. Heasse vormi nad enam tänavu ei tõusnudki.

2014: 1. Artur Rättel, 2. Jarmo Ahjupera, 3. Vjatšeslav Zahovaiko
2013: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Marko Lelov, 3. Artur Rättel
2012: 1. Martin Reim, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Michael Patrick Kaltenhauser
2011: 1. Boriss Dugan, 2. Rauno Alliku, 3. Siim Luts
2010: 1. Siksten Kasimir, 2. Hiroyuki Mitsuyama, 3. Aivar Anniste
2009: 1. Ingemar Teever, 2. Sander Puri, 3. Andre Frolov

Suurimad sammud tagasi

Mullu kindel Tallinna Infoneti põhiväravavaht olnud ja ka koondisekutse teeninud Matvei Igonen langes sel hooajal Mihhail Lavrentjevi järel teiseks puurivahiks ja sai kirja vaid seitse meistriliiga mängu.

Keskkaitsja Taavi Rähna esitused on olnud tänavu Tallinna Levadias tunduvalt kehvemad kui eelmisel hooajal Tallinna Floras. Ka mänguaega on 34-aastasele keskkaitsjale vähemaks jäänud.

Kaimar Saag ja eelmise aasta meistriliiga fännide lemmik Igor Subbotin naasid Levadiasse suurte ootustega, aga olid oma varasemast hiilgusest kaugel.

Mitu aastat Flora põhikoosseisu kuulunud Karl-Eerik Luigendi jaoks jäi sel suvel Floras ruumi väheks ning ta saadeti laenule tabeli teises pooles mängivasse Paide Linnameeskonda. Paidesse saadeti laenule ka Levadia ründaja Artur Rättel.

Rasmus Tomsoni roll Paides on jäänud kordades väiksemaks. Kui eelmisel aastal kuulus ta algrivistusse 28 korda ja lõi kaheksa väravat, siis sel korral on ta väljakul alustanud kaheksat kohtumist ja väravatearve avas ta alles eelmisel nädalal.

Kui võis arvata, et ekskoondislane Tihhon Šišov saab Sillamäe Kalevis rohkem mänguaega kui eelmistel aastatel Nõmme Kaljus, siis tegelikkus oli vastupidine. Kahvatumaks on muutunud ka Artjom Škinjov (Narva Trans) ning hooaja keskel Kreeka klubi juures testimisel käinud Allan Kimbaloula (Kalju).

2014: 1. Sergei Lepmets, 2. Tihhon Šišov, 3. Jüri Jevdokimov
2013: 1. Karl Palatu, 2. Joel Indermitte, 3. Kaspar Kaldoja
2012: 1. Albert Prosa, 2. Daniil Ratnikov, 3. Aleksei Belov
2011: 1. Aleksei Jahhimovitš, 2. Martin Tšegodajev, 3. Aleks Mones
2010: 1. Alo Dupikov, 2. Eduard Ratnikov, 3. Joonas Tamm
2009: 1. Maksim Smirnov, 2. Liivo Leetma, 3. Kert Kütt

Aasta tagasitulekud

Gert Kams tuli ära SJK-st, kes krooniti tänavu koos Mihkel Aksaluga Soome meistriks, kuid ei jäänud siiski meistritiitlita, sest saab homme Tallinna Flora kaptenina pidulikult siinse trofee taeva poole tõsta. Ka teine Flora kaptenipaela kandnud kaitsja Enar Jääger, kes oli olnud Eesti liigast eemal kümme aastat, andis rohevalgetele palju jõudu juurde, tema püsis siin küll vaid esimese poole hooajast.

Norrköpingist Tallinnasse naasnud Siim Luts on Levadia särgis säranud ja on saamas meistriliiga söödukuningaks. Oma uhke klubikarjääri lõpetas Levadia põhiväravavahina Sergei Pareiko.

Ats Purje tuli Soomest tagasi Eestisse ja sai Nõmme Kalju parimaks väravakütiks. Joel Lindpere, kes mängis eelmisel aastal tugevas Tšehhi kõrgliigas, valis samuti oma uueks klubiks Kalju ning oli loomulikult kindel põhimees.

Indoneesias käinud Martin Vunk otsustas aga aidata Pärnu Linnameeskonda ning aitas suvepealinlastel püsima jääda. Ründaja Joonas Tamm saabus Trelleborgist Viljandi Tulevikku, kus ta lõi poole hooajaga üheksa väravat, ning kroonib oma hooaja Floras meistritiitliga.

Saksamaa tugevuselt neljandast liigast naasid Tartu Tammekasse Reio Laabus ja Siim Tenno, kes on mõlemad oma kindla koha põhikoosseisus sisse võtnud.

Viimati kaheksa aastat tagasi Narva Transis mänginud poolkaitsja Kirill Nesterov tuli Venemaa teisest liigast tagasi Transi juurde. Erinevalt kaugetest aegadest kerkis Nesterov seekord narvalaste põhimeheks. Eraldi väärib mainimist Transi elevandiluuranniklane Bi Sehi Elysee Irie, kes on küll kirja saanud vaid ühe meistriliiga mängu (17. oktoobril), aga kes seljatas rohkem kui aasta aega kestnud vigastuspausi. Leegionäri puhul on haruldane, et ta vigastatuna nii kaua Transi nimekirjas püsib. Lisaks püsis ta nii eredalt poolehoidjate meeles, et tema naasmise puhul rullisid narvalaste fännid enne karikamängu lahti suure Irie pildi.

2014: 1. Dmitri Kruglov, 2. Zakaria Beglarišvili, 3. Liivo Leetma
2013: 1. Dmitri Kruglov, 2. Martin Vunk, 3. Vladimir Voskoboinikov
2012: 1. Ingemar Teever, 2. Tihhon Šišov, 3. Vladislav Ivanov
2011: 1. Alo Bärengrub, 2. Kristen Viikmäe, 3. Tiit Tikenberg
2010: 1. Sander Post, 2. Mihail Ištšuk, 3. Ingemar Teever
2009: 1. Tarmo Neemelo, 2. Dmitri Skiperski, 3. Aleksei Naumov