Kuus Premium liiga senise hooaja võtmeküsimust. Vastab statistika (2)
Premium liiga läks kahenädalasele koondisepausile hetkel, mil peetud on 17 vooru 36-st. Hooaja tegelik ekvaator saabub seega järgmise vooru järel, ent kuna siis jääb kolmanda ringi alguseni üksainus mänguvaba päev, on parim aeg vahekokkuvõtte tegemiseks just praegu.
Järgnevad nopped pärinevad Wyscouti statistikaraportitest, mis koondavad kõikvõimalikke näitajaid alustades xG-st ja lõpetades näiteks nurgalöögist sihitavate tsoonidega. Et kogu see infohulk arusaadavaks ja huvitavaks muuta, tuleb teha fookuspunktide osas kriitliline valik.
Seetõttu lähtume siin Premium liiga senise hooaja võtmeküsimustest, mis puudutavad kõiki kümmet klubi, ning püüame neile küsimustele statistiliste nopete abil vastuseid leida.
Enne kokkuvõtte juurde asumist tasub aga veel üle korrata, mida täpselt tähendavad eeldatav väravate hulk (xG) ja eeldatav punktide hulk (xPoints), sest need näitajad jooksevad järgnevast tekstist pidevalt läbi.
Wyscout ütleb xG kohta: see on mõõdik, mis omistab igale pealelöögile väravasse jõudmise tõenäosuse, mis põhineb ajaloolistel andmetel, võttes arvesse positsiooni, söödutüüüpi, eelnevaid sündmuseid jne.
Wyscout ütleb xPoints kohta: see on mõõdik, mis arvestab punktide teenimise tõenäosust löödud väravate xG ja sisselastud väravate xG suhtarvu meetodil.
1) Mille poolest Flora ja Levadia teistest peajagu üle on?
Lühike vastus: väravate löömise poolest.
Flora ja Levadia mäekõrgune ülekaal ei paista välja mitte ainult liigatabelist, aga ka kõikvõimalikes statistilistes näitajates. Ent kui valida välja üks kõige eredam näide, siis võiks selleks olla väravate löömine ühes võimaluste realiseerimisega.
Flora ja Levadia on kogu Premium liiga peale ainsad tiimid, kelle väravate hulk on suurem kui nende xG ehk eeldatav väravate hulk. Nad on löönud vastavalt 2,6 ja 5,6 väravat rohkem kui nende võimaluste koguhulk eeldanuks.
Ka Tallinna roheliste poolt tekitatud võimaluste hulk on kõrgem kui teistel tiimidel, aga mis muudab vahe järgnevatega niivõrd järsuks, on just kvaliteetsete realiseerijate olemasolu. Igati ootuspäraselt domineerivad väravaküttide tabeli tippu ülivõimsalt just Flora ja Levadia mängijad.
Levadia puhul paistab silma ka see, et nende sisselastud väravate hulk on oluliselt väiksem kui eeldatud, mis viitab õnnele ja supertõrjetele. Nii on Levadia väravate vahe (+24) tervikuna peaaegu kaks korda parem kui eeldatud (+12,3) ning samuti on nad teeninud Wyscouti hinnangul koguni 9,3 punkti rohkem kui eeldatud.
See kõik teeb Levadiast ülekaalukalt kõige rohkem üle ootuste häid tulemusi saavutanud meeskonna. Nagu öeldud, siis osaliselt väljendab see õnnefaktorit (eelkõige sisselastud väravate osa), aga osaliselt on see ka teenitud näitaja (eelkõige enda võimaluste realiseerimise näol).
2) Mis on Kalevi ja Vapruse välkstardi taga?
Lühike vastus: Kalevil õnn(?), Vaprusel raudne kaitse.
Niivõrd kui numbrid sellele küsimusele vastuse saavad anda, paistab Kalev olevat kaitses Premium liiga üks õnnelikumaid meeskondi. Kuigi Kalevi kaitse on üldiselt kõvasti kiitust teeninud, siis Wyscouti statistika kohaselt on nende eeldatav sisselastud väravate hulk kogu liiga kõige kõrgem – 31,1. Et tegelikult on Kalevile löödud vaid 20 väravat, viitab suurele õnnele, aga muidugi ka kangelaslikele tõrjetele ja viimase hetke blokkidele. Seda näitajat võimendavad näiteks Oskari Forsmani kaks tõrjutud penaltit.
Õnnest rääkimine on jalgpallis küll asjakohane, aga seda eelkõige lühikeses plaanis ja ka siis seotuna teiste faktoritega. Pool hooaega ei ole nii suur valim, et õnnefaktor mingit tähtsust ei omaks, kuid selge on see, et ainult õnne peal 17 vooru medalikohal liugu ei lasta. Ühe õnnefaktori kõrvalmõjuna võib mõelda näiteks enesekindluse peale, mis kerkib ühes õnnestumistega ja võibki väljenduda näiteks võimatuna näivas olukorras vastase takistamisena või siis hoopis vastaste ebakindlusena.
Enesekindluse mõõtmiseks otsest mõõdikut muidugi ei ole, aga Kalevi toimivast mänguplaanist annab märku näiteks see, et nad on löönud oma väravatest vasturünnakutel 18% ehk rohkem kui keegi teine.
Vapruse puhul näeme aga, et nii löödud kui ka sisselastud väravate osas on nende reaalsed tulemused isegi pisut nõrgemad kui xG eeldaks. Punkte on nad sellest hoolimata teeninud pisut rohkem kui eeldatud, aga sellegi võib kanda nende võimekuse arvele nappe eduseise kaitsta. Kui Vapruse eeldatavast väravate hulgast madalam näitaja on vaid Harjul, siis sisselastud väravate xG poolest jääb Vaprus alla vaid Florale, Levadiale ja Paidele. Niisiis on Vapruse edu taga eelkõige see, kuidas uus peatreener Igor Prins on suutnud nende kaitse lukku keerata.
3) Kas Paide või Kalju võib tõesti esinelikust välja jääda?
Lühike vastus: väga vähetõenäoline.
Paide ja Kalju on enamuse hooajast esinelikust väljas olnud ning see seeria on kestnud juba ligemale pool hooaega. Ja kui üks hooaja pool on niimoodi läinud, siis võib ju minna ka teine pool? Jah, loomulikult ei saa seda välistada, aga numbrid viitavad sellele, et kui nad vähegi end käima saavad (nagu hakkaski viimastes voorudes juhtuma), siis peaksid nad üsna mugavalt kahekesi alumisele kuuele tagatulesid näitama.
Nagu ülalolev graafik visualiseerib, siis eeldatavate punktide poolest peaks Paide ja Kalju tegelikult juba praegu tagumistel eest ära olema. Kui iga mängu eest jagataks punkte vastavalt xG-le, siis juhiks Flora ikka tabelit (39,4 punkti) ja Levadia oleks teine (30,7 punkti), kuid kolmas ja neljas oleksid juba Paide (26,3) ja Kalju(25,6) ning neile järgneks paraja vahega Kuressaare (20,9).
Statistilisi ootuseid arvestades on Paide üldse olnud kõige õnnetum klubi – nende 19 teenitud punkti jääb eeldatavale punktide hulgale alla koguni 7,3 punkti jagu. Selle taga on eelkõige oma väravavõimaluste realiseerimine – Paide on löönud koguni 7,9 väravat vähem kui nad pidanuks, mis tähistab samuti kogu liiga suurimat miinust. Samal ajal on koguni 18% Paidele löödud väravatest sündinud vasturünnakutel, mis näitab kaitseliini haavatavust üleminekutel, sest ükski teine meeskond pole lasknud endale kontratel rohkem lüüa.
Kalju probleemide illustreerimiseks võib tuua välja näitaja, mis kinnitab nende probleeme vastaste kõrge pressiga toimetulekul. Nimelt on Kalju pallikaotustest koguni 22% sündinud enda väljakukolmandikul. Sama kõrge protsent on ainult Pärnu Vaprusel, kelle puhul on see ootuspärane, sest nad mängivadki oluliselt sügavamal. Ent tipptiimidel on see näitaja tavaliselt palju väiksem – Flora pallikaotustest on sündinud enda väljakukolmandikul vaid 13%, Levadial ja Paidel 15%.
4) Kuidas Trans ja Tammeka gaasipedaali üles leidsid?
Lühike vastus: ründajad toidavad.
Hooaega tervikuna vaadates on nii Trans kui ka Tammeka olnud hädas väravavõimaluste realiseerimisega, lüües vastavalt 7,2 ja 3,7 väravat vähem kui eeldatud. Samas on see neile eeldatavate punktide mõttes maksma läinud vaid vastavalt 1,5 ja 1,0 punkti, sest samal ajal on ka vastased löönud neile vähem väravaid kui eeldatud. Lõppude lõpuks ei saa nad xG taha pugeda, sest eeldatavate punktide alusel peaksid nad hoidma samasid tabelikohti, kus nad praegu paiknevadki.
Mõlemat meeskonda iseloomustab see, et aeglase käivitumise järel sattusid nad alles hiljuti punktisoonele ning selle murrangu tagant paistavad välja resultatiivsete väravalööjate kõrvad. Transi ründaja Tristan Koskor on ainus mees väljaspool kahte liiderklubi, kes löönud sel hooajal rohkem kui neli väravat. Et Transi 19 punktist 13 on toonud neile just Koskori väravad, näitab ilmekalt, kui tohutut mõju võib üks väravasoonel ründaja omada. Seda silmas pidades peaksid Eesti klubid sel suvel küll nahast välja pugema, et vabaagent Henri Anier enda ridadesse meelitada.
Sarnane lugu on Tammekaga, kellest vähem kaotatud mänge on kirjas ainult Floral ja Levadial, aga kes leiab end sellele vaatamata eelviimaselt tabelirealt, sest nad pole ise suutnud väravaid lüüa ja mänge enda kasuks kallutada. Nüüd on aga vigastusest paranenud Kevin Mätas taas mänguvalmis ja resultatiivne, lüües Tammeka viimasest neljast väravast kolm ja aidates meeskonna igatsetud võitudeni.
5) Miks Kuressaare kiratseb?
Lühike vastus: ei kiratsegi, aga standardid ei toida.
Numbrid kinnitavad, et erilisest madalseisust ei saa Kuressaare puhul rääkida, olgugi et kerkinud ootuste tõttu võib selline mulje jääda. Eelmisel hooajal püstitati tõesti 50-punktilise hooajaga ülivõimas klubirekord, kuid sel hooajal liigutakse samuti soliidse 40,5 punkti graafikus ning seda olukorras, kus liigatabel on oluliselt ühtlasem ja tabeli teise poole tiimidelt punktide korjamine keerulisem.
Tabelis ollakse hetkel küll alles kaheksandad, kuid mullune viies koht jääb vaid nelja punkti kaugusele ning Kuressaarel on eesolevate klubidega võrreldes veel üks mäng varuks. Kui mõelda veel ka sellele, et väravavõimaluste järgi pidanuks nad teenima 2,9 punkti rohkem kui praegu kukrus on, siis näemegi, et tervikuna liigub Kuressaare mullusega sarnases hoos. Ka nende tavapärased trumbid tulevad statistikast oodatult välja – näiteks sünnib koguni 16% nende pallivõitmistest vastaste väljakukolmandikul, millest kõrgem näitaja on vaid Floral (21%) ja Levadial (18%).
Üks kitsaskoht ilmneb aga ootamatust kohast. Kui penaltid kõrvale jätta, on Kuressaare skoorinud standardolukordade järel sel hooajal ainult 3 korda, mis moodustab nende väravate koguhulgast 19%. Sellest vähem on ette näidata vaid Harjul (17%), Kalevil (12%) ja Transil (0). Arvestades seda, kui olulisel kohal on standardolukorrad Kuressaare mänguplaanis, on see väga kesine tulemus. Kuressaarele endale on standarditest löödud samuti 3 väravat, nii et kokkuvõttes ei ole saarlaste trump neid tänavu üldse toitnud.
Ründavate nurgalöökide detailne statistika viitab, et Kuressaare murekohaks võib olla lihtsalt realiseerimine. Saarlaste nurgalöökide järgne xG kokku on olnud 2,34, millest kõrgem näitaja on ette näidata vaid Floral (2,45).
Kuressaarele on probleeme valmistanud ka kauglöögid, sest koguni 6 korda on tulnud neil kauglöögi järel pall võrgust välja korjata. See moodustab neile löödud väravatest koguni 23%.
6) Kas Harju ongi nii nõrk nagu tabel näitab?
Lühike vastus: ei ole.
Paljudele on ka ilma igasuguse statistilise toeta silma jäänud, et nutusest tabeliseisust hoolimata on Premium liiga uustulnuka mängupilt olnud sümpaatne ja konkurentsivõimeline. Wyscouti xG-statistika kinnitab seda muljet.
Kui kogu liigat vaadates on väravate löömine osutunud klubidele probleemseks, siis miskipärast just mängudes Harju vastu on vastased skoorinud koguni 5,8 väravat rohkem kui eeldatud. Eeldatavate punktide osas on see neile omakorda maksma läinud 5,8 punkti, mis tähistab suurimat alla ootuste liikumist pärast Paidet.
Nii näemegi, et kuigi Harju viimane tabelikoht on ilmselt õigustatud, peaks neil Wyscouti andmetel kirjas olema 14,8 punkti ning eesolevad tiimid peaksid olema käeulatuses – Tammeka eeldatav punktide hulk on 17,0, Kalevil ja Vaprusel 18,4. Reaalsuses seisab nende ees aga seitsmepunktiline mägi.
