Noorte mängijate valik Meistriliigas on endiselt kasin, kuid mõned värsked tähed lõid sel hooajal siiski särama. Veteranide basseinis ujub vana rasva peal piisavalt palju suuri kalu.

Eelmise aasta parimaks nooreks valitud Joonas Tamm mahub vanuse poolest ka tänavu kandidaatide sekka, aga Itaaliast naastes ei ole tema vorm kiita olnud ning viie parima sekka me teda ei loe. Valitsev vanameister Konstantin Nahk on ka seekord valikus.

Soccerneti eelistused mõlemas kategoorias vastavad täpselt tänavuse hooaja üldistele seaduspärasustele: Tulevik, Flora ja Tammeka püüavad tähti noorusliku jõuga, samas kui Levadia ja Trans loodavad pigem vanale kaardiväele.

Parimate noorte valikusse arvestame tänavu 1992. aastal ja hiljem sündinud mängumehi. Vanameistriteks loeme 1977. aastal ja varem sündinuid.

Parimad noormängijad:

Elvis Liivamägi
Klubi: Viljandi JK Tulevik
Positsioon: Vasakkaitsja/vasakäär
Sünniaeg: 21.01.1992 (18)
Senine hooaeg: 26 mängu (22 põhikoosseisus) ja 3 kollast kaarti

Kahe Esiliigas veedetud hooaja järel teenis Liivamägi tänavu välja võimaluse end noorenenud Tulevikus proovile panna. Esimestes voorudes talle veel kuigi palju mänguaega ei usaldatud, aga hooaja jooksul tõusis ta kindlaks põhimeheks.

Nagu enamusele headele äärekaitsjatele kohane, on temagi mänginud algselt hoopis ääreründaja kohal. Hooaja alguses kasutas ka Marko Lelov teda kord äärel, kord kaitses ja tihti vahetusest. Praeguseks on ta kindel põhivasakkaitsja ning seda rolli täitis ta ka U-19 koondise edukal EM-valikturniiril.

Lühikesevõitu nooruk kompenseerib seda kiiruse, võitluslikkuse ja tehnilisusega. Endisele äärele omaselt armastab ta ka tihti ründesse kaasa tõusta ja teeb seda väga edukalt.

Karl-Eerik Luigend
Klubi: Viljandi JK Tulevik
Positsioon: Vasakäär
Sünniaeg: 15.01.1993 (17)
Senine hooaeg: 30 mängu (25 põhikoosseisus), 3 väravat ja 3 kollast kaarti

Noorim meie valikusse mahtunud mängija on sellest hoolimata olnud üks tänavuse hooaja säravamaid esiletõusjaid, kellest võib oodata väga head mängijat.

Oma esimesed mängud Meistriliigas sai ta kirja juba mullu verinoorena ning sel aastal on ta hooaja algusest lõpuni meeskonnas olulist rolli mänginud. Ääreründajale kohaselt on ta väga kiire ja tehniline mängija, kes tegutseb agressiivselt nii ründe- kui kaitsefaasis.

Fännide poolt Luigi'ks ristitud nooruk on ennast tõestanud ka aasta vanemate kõrval koondises mängides. Frank Bernhardt on nimetanud 1993. aastal sündinute aastakäiku Eesti tugevaimaks, aga ometi on neist hetkel vaid Luigend Meistriliiga tasemel läbi löönud.

Marko Meerits
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Väravavaht
Sünniaeg: 26.04.1992 (18)
Senine hooaeg: 9 mängu (kõik põhikoosseisus), 10 sisselastud väravat ja 1 punane kaart

Meerits tõusis komeedina Eesti jalgpallihuviliste huviorbiidile, kui Stanislav Pedõki ebakindlus talle võimaluse ulatas ning noormees mõneks ajaks esikindad hõivas. Eriti kuulsaks on saanud tema ülipikad ja -täpsed väljalöögid, mida võiksid ka paljud maailma tippväravavahid kadestada.

Eesti tasemel ei ole sellise avanguga väravavahti mitte kunagi olnud. Samas näitas statistika, et mängulise poole pealt - situatsioonide lugemine ja kaitseliini juhendamine - on tal veel kõvasti arenguruumi. Küpsetas Pedõk, mis ta küpsetas, aga hooaja lõppedes on põhiväravavaht endiselt tema ja seda poole väiksema sisselastud väravate arvuga mängu kohta.

Siiski on selge, et U-19 koondise kindlal esinumbril jagub tohutult potentsiaali ja ka mängulugemine tuleb aastatega järele, kui ta Meistriliiga tasemel pidevat mänguaega hakkab saama. Jääb ainult loota, et teda Flora pingile kopitama ei jäeta, vaid kas või Viljandisse põhisse saadetakse.

Maksim Podholjuzin
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Paremkaitsja/vasakkaitsja/keskkaitsja
Sünniaeg: 13.11.1992 (17)
Senine hooaeg: 22 mängu (20 põhikoosseisus)

Eelmisel hooajal vaid 16-aastasena Levadias debüteerinud kaitsja alustas tänavust hooaega reservides, aga lõpetab juba kindla põhimehena. Lisaks on ka tema üks U-19 koondise võtmemängijaid.

Oma esimestel tuleristsetel Flora vastu põles ta kapitaalselt läbi ja võeti juba 20 mänguminuti järel platsilt ära, kuid õnneks jagus treeneritel piisavalt tarkust teda siiski veel proovida ja mida mäng edasi, seda kindlamaks poiss muutus.

Kui noorte puhul on tihti probleeme temperamendi taltsutamisega, siis tema puhul on tegu väga külmaverelise mängijaga. Duublis enamasti keskkaitsjana mänginud, kuid selle positsiooni jaoks veidi lühikene Podholjuzin näitas Meistriliigas äärekaitses kohati enarjäägerlikku tegutsemist, olles Stabiilselt kindel ja terav nii kaitses kui ka rünnakule tõustes. Levadia kaitseliini vettpidavust näitab ka fakt, et neile löödi kõige vähem väravaid.

Kaarel Torop
Klubi: Tartu JK Tammeka
Positsioon: Ründaja
Sünniaeg: 20.09.1992 (18)
Senine hooaeg: 21 mängu (10 põhikoosseisus) ja 3 väravat

Juba teist aastat Tammekas Meistriliigas praktikat saanud Torop on sel hooajal olnud küll väga tihti Tartust ära, aga kui ta on kohal, on ta ka platsil.

Vähemalt kolm korda Saksamaal end näitamas käinud noorukist on saanud Tammeka üks kuumemaid müügiartikleid ning mine tea - võib-olla ripub Tammeka kogu järgmise hooaja eelarve tema müügi peal.

Igatahes on tegemist üha areneva, väga tehnilise ja kiire ründajaga, kes võib mängida nii ees kui ka äärel. Mängijaomadustelt meenutab ta natuke noort Tarmo Kinki selle vahega, et Torop oskab juba praegu lüüa mõlema jalaga.

Eelmiste aastate parimad noormängijad:

2009 - 1. Joonas Tamm, 2. Andero Pebre, 3. Taavi Viikna
2008 - 1. Henri Anier, 2. Martin Tšegodajev, 3. Rauno Alliku
2007 - 1. Sergei Zenjov, 2. Christian Kõrtsmik, 3. Igor Morozov
2006 - 1. Nikita Andrejev, 2. Sander Puri, 3. Kaimar Saag

Parimad vanameistrid:

Marius Bezykornovas
Klubi: Narva JK Trans
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Sünniaeg: 22.08.1976 (34)
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 12 väravat (neist 4 penaltist) ja 4 kollast kaarti

Endise Leedu koondislase tase on siiani enam kui piisav, et Eestis särada. Enne seda hooaega vaid erinevates koduliiga klubides mänginud veteran tõusis kiiresti üheks Meistriliiga parimaks mängujuhiks ning kaheldamatult oli ta üks Transi tähtsamaid pallureid teel pronksmedaliteni.

Bezykornovas tegutseb keskväljal enesekindlalt ja on alati leidlik nii endale kui ka teistele löögikohtade loomisel. Väikesekasvulisel veteranil on väga hea pallivaldamine ja suurepärane kauglöök, mida tõestab ka löödud väravate arv.

Kaitsetegevus ei kuulu tema tugevamate külgede sekka, aga seda enam loodavad narvalased tema peale rünnakute ehitamisel ning sellega on ta meisterlikult hakkama saanud.

Andrei Kalimullin
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Keskkaitsja
Sünniaeg: 06.10.1977 (33)
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 5 kollast ja 1 punane kaart

Kalimullin kvalifitseerus esmakordselt meie vanameistrite kategooriasse, aga ei näita absoluutselt mingisuguseid väsimuse märke. Juba ligi kümme aastat Levadia raudkindel põhimees olnud kaitsja jätkab robotliku järjepidevusega ning tegi sel aastal kaasa kõik mänguminutid, mida kaardid ei keelanud. Ühtlasi tõusis ta peetud mängude poolest (praeguseks 340) Meistriliiga läbi aegade esikümnesse.

Stabiilsus ja usaldusväärsus on märksõnad, mis Levadia kaitsetuge kõige paremini iseloomustavad. 11 aastat tippklubi põhitegijate seas püsida muudmoodi ei saakski, kuigi samal ajal on veidi kahju, et ta kunagi end piiri taga proovile panna ei ole saanud.

Suured kogemused, hea kohavalik ning piisaval tasemel peamäng ja kiirus lubavad tal oma koha alati välja mängida. Eelmisel hooajal kokku sulandunud Levadia kaitsepaar jätkas sel aastal tuntud headuses ning kui mäng kuskilt kärises, siis kindlasti mitte nende pealt.

Stanislav Kitto
Klubi: Narva JK Trans
Positsioon: Keskkaitsja
Sünniaeg: 30.11.1972 (37)
Senine hooaeg: 29 mängu (kõik põhikoosseisus) ja 2 kollast kaarti

Narva igiliikur tunneb end Eesti liigavutis kui kala vees. Kitto jõudis tänavu läbi aegade teise mängijana 400 mänguni Meistriliigas ning jääb Maksim Gruznovi rekordist vaid 5 kohtumise kaugusele.

Ta tunneb mängu läbi ja lõhki ning kompenseerib kiiruse puudujäägi oma kindla ja rahuliku tegutsemise ning kadumatu tehnikaga. Lisaks juhendab ta väga hästi kaaslasi ning on tõeline kapten nii väljakul kui ka väljaspool seda.

Varasematel aastatel ka keskpoolkaitses mänginud veteran on muutunud omamoodi Transi ikooniks. Kui üldiselt on Narva meeskonna koosseis päris palju muutunud, siis Kitto püsib paigal kui raudnael ning oli ka oma 17. hooajal klubis üks tähtsamaid lülisid. Peale piirilinna on ta pallinud vaid ühe aasta TVMK-s ning mõned Lätis ja Ukrainas.

Konstantin Nahk
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Sünniaeg: 10.02.1975 (35)
Senine hooaeg: 27 mängu (kõik põhikoosseisus), 12 väravat (neist 6 penaltist) ja 4 kollast kaarti

Meistriliiga mängude poolest (395) läbi aegade kolmandal ja väravate poolest (139) kuuendal kohal olev Nahk jätkab endiselt Levadia kaptenina ning ründemängu peadirigendina.

Aastad ja vigastused on pärssinud keskväljamaestro kiirust ja vastupidavust, kuid filigraanne söödutehnika ja väljakunägemine ei kao kuhugi. Rääkimata tema endiselt hiilgavatest standardolukordadest, mille järgi nimetati teda omal ajal Soomes mängides koguni "Eesti Beckhamiks".

Tänavused väravad ongi sündinud enamjaolt standarditest ning koguni pooled neist penaltipunktilt, kuid ikka ja jälle tabab ta just kõige tähtsamatel hetkedel otseste konkurentide vastu. Kahest väravast Flora vastu seekord siiski ei piisanud.

Sergei Terehhov
Klubi: Nõmme JK Kalju
Positsioon: Vasakäär/keskpoolkaitsja/paremkaitsja/vasakkaitsja
Sünniaeg: 18.04.1975 (35)
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 2 väravat ja 5 kollast kaarti

Terehhov on Kaljus jätkuvalt üks raudkindlamaid põhimehi, mängides nädalast nädalasse alati põhikoosseisus. Ning mis nõmmekate koosseisuprobleemide juures eriti tähtis - ta on tõeline universaal, kes mängib oma koha välja nii erinevatel positsioonidel poolkaitses kui ka äärekaitses.

Vaatamata vanusele on ta endiselt üks kiiremaid mehi platsil ning samuti kompromissitu võitleja, mille järgi tunneme teda juba viisteist aastat.

Pika ja värvika karjääri jooksul nii Norras, Soomes kui ka Venemaal kogemusi omandanud poolkaitsja annab noortele eeskuju ning mõtleb ka treeneritööle. Kahju on vaid sellest, et ilmselt jääbki tal koondises sajandast kohtumisest ja seega ka teenitud lahkumismängust puudu ainult kuus mängu.

Eelmiste aastate parimad vanameistrid:

2009 - 1. Konstantin Nahk, 2. Aleksei Naumov, 3. Dmitri Skiperski
2008 - 1. Marek Lemsalu, 2. Sergei Terehhov, 3. Konstantin Nahk
2007 - 1. Toomas Tohver, 2. Dmitri Lipartov, 3. Marek Lemsalu