Peatreener | Kalju rünnakuid ei vedanud David ega Tamm, Flora hülgas oma filosoofia (2)
Soccernet.ee-s stardib uus rubriik "Peatreener", mis võtab luubi alla Premium liiga klubide taktikalised nüansid. Lugejateni tuuakse kolm efektiivset ja kolm ümbermõtestamist vajavat olukorda.
Nüansside valikul lähtuti Premium liiga 11. ja 12. vooru mängudest. Kiitmist väärivad Tallinna Kalevi, Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi poolt tehtud otsused, vigade parandusega peavad tegelema Tallinna Flora, Tartu Tammeka ja Paide Linnameeskond.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 1
22. mail võõrustas Tallinna Levadia A. Le Coq Arenal Tallinna Kalevit. Külalismeeskond panustas kohtumise vältel kiiretele vasturünnakutele, mis vastast arvestades oli igati oodatud ja loogiline käik.
Kalevil toimisid üleminekud kaitsest rünnakule väga hästi, sest Levadia käis pea kogu meeskonnaga - kümnest mehest seitsmega - kõrgelt peal, lisaks toimisid standardolukorrad, millest löödi kaks väravat.
Pärast enda poolel palli võitmist suutis Kalev pressingu alt kiiresti välja triblada või söödu ette ründajatele mängida, millele järgnesid paar-kolm mängijat. Eduka vasturünnaku saladus peitub kiiretes ääremängijates, keda Kalevil teatavasti leidub.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 2
18. mail külastas Nõmme Kaljut Hiiu staadioni taasavamisel Kuressaare. Võõrustajate konkreetses võidus mängis suurt rolli üks kogenud mängija, kelle nutikas tegutsemine aitas tiimikaaslastel särada.
Tänavusel hooajal on Premium liiga jälgijad ülistanud Alex Matthias Tamme ja Promise Davidit. Ärge saage valesti aru, seda on tehtud täiesti õigetel põhjustel, sest mõlemad mehed löövad palju väravaid, kuid nende varju on jäänud viis resultatiivset söötu jaganud Pavel Marin.
28-aastane Marin on vasakpoolne ääreründaja, kuid rünnakul liigub ta tihtipeale keskväljale, andes sellega ruumi Aleksandr Nikolajevile tõusta üles ning seeläbi anda lisakäik vastase väljakupoolel. Kuigi Marini ja Nikolajevi seljatagune on vasturünnakute käigus haavatav, on Kalju selliste olukordade kaitsmisega seni hästi hakkama saanud.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 3
23. mail madistasid Männiku staadionil tabelinaabrid Nõmme United ja Narva Trans. Kuigi kodumeeskond kaotas ja muruväljak oli kehvapoolne, õnnestus neil publikule pakkuda atraktiivset söödumängu.
Unitedi kiituseks tuleb mainida seda, et nad saabusid kõrgliigasse jalgpalli mängima. Jah, tulemused pole selle kõigega kaasa tulnud, aga see on teema järgmisteks kordadeks.
Isegi künklikul Männiku murul suutis United näidata kiiret söödumängu, kui vaid mõne passiga jõuti oma värava eest vastase puuri lähistele. Veel paremini tuli see Nõmme meeskonnal välja 19. mail Tallinna Kalevi vastu Kadriorus.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 1
21. mail mängisid A. Le Coq Arenal Tallinna Flora ja Kuressaare. Tolles kohtumises jäi kodumeeskond silma oma filosoofia hülgamisega, nimelt otsustati ründefaasis lühikeste söötude asemel pikkade söötude kasuks.
Mis juhtus? Kuressaare pressis mees-mehe markeeringut kasutades Flora lahtimängu väga kõrgelt, misläbi sunniti Kristen Lapat mängima pikki sööte otse ründajatele - vahepeal jõudis pall Mark Anders Lepikule kohale, vahepeal mitte.
Lapal oli võimalusi ka lühikesteks söötudeks, kuid ta ei teinud seda. Mitmel juhul oli tal võimalik sööta keskkaitsjatele ja ka äärekaitses tegutsenud Lukkale või Hussarile poolpikk pass. Samas olid liinide vahed väga suured, kuhu liikumise peale söötu küsida, aga kuna ääreründajad Sergei Zenjov ja Daniil Kuraksin ei kasutanud seda ära, oli antud käik välistatud.
Tekib küsimus, milleks tegutseda raskelt, kui saab lihtsalt? Samas ei saa välistada, et väravavahil Kristen Lapal oligi konkreetne ülesanne mängida pikka söötu, sest paistab, et lühemad variandid pole tema jaoks kõige meelepärasemad.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 2
18. mail oli Tartu Tammeka kodusel Tamme staadionil vastamisi Paide Linnameeskonnaga. Juhtima läinud sinisärgid jäid tolles mängus lõpuks tühjade pihkudega.
Mis juhtus? Nii Paide kui ka viis päeva hiljem Pärnu Vapruse vastu torkas silma karistusala kaitsmine ja vastasmängijate turvamine. Kaitses lasti vastasmängijal sisuliselt karistusalasse jalutada ja seal vabalt olla - Paidel ei õnnestunud seda ära karistada, Vaprusel tuli see välja. Kaks täiesti identset rünnakut.
Kuidas paremini? Mängijatele tuleb kaitsefaasis anda kindlad suunised ning meeskond peab olema nõudlikum üksteise suhtes. Paide ja Vapruse vastu on korduvalt näha, kuidas ääreründaja ei jõua kaitsetööd tegema. Tihtipeale polegi vaja, et rakendatakse mees-meest markeerimist, vaid piisab ruumi valdamisest, et mitte anda vastasele vabadust ja võimalust tuleva söödu jaoks.
Hooaja algus näitas, et Tammekal on potentsiaali tabelikeskmikust ülespoole triivida, kuid sellise kaitsetööga jäädakse siiski alumisse otsa.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 3
Jätkates Tammeka ja Paide mänguga, siis oma konspektides peaks korrektuure tegema ka külalisvõistkond, kelle rünnakute ülesehitus lonkas kohati kahte jalga.
Mis juhtus? Rünnakuid alustati kolme kaitsjaga tagant, kus sisuliselt kõigutati palli jalalt jalale, keskpoolikud hoidsid väga kokku ning sööduliine üksteisele vabaks ei tehtud, mistap oli see kõik Tammekale väga lihtne kaitsta. Peamiselt proovis Paide kasutada vasakus ääres olnud Henrik Ojamaad, kes jäi rünnakute algatamisega hätta.
Kuidas paremini? Kolmene kaitseliin oli mängus Tammekaga väga lähestikku üksteisele ning momenti ääre vahetamiseks sisuliselt ei tekkinud, sest distantsid olid kaitsjate vahel väga lühikesed.
Niisiis tuleks vahemaad kaitsjate vahel suurendada, mille abil oleks võimalik vastase kaitseformatsiooni laiali venitada ning seeläbi tekitada poolkaitsjatele sööduvariante. Mitu korda liikus Joseph Saliste Tammeka mängijatele otsa ning mängis palli pigem Nikita Baranovile, mitte Medicile, kellel oli keskväljal piisavalt ruumi, et vastase värava suunas pöörata ja ehitada rünnakut.
Kui jätkata sama plaaniga, siis võiks vähemalt üks poolkaitsja teisele ruumi tekitada, et kogu fookus ei oleks koondunud ühe väikese ala peale. Selgelt oli näha, kuidas äärel söödu saanud Ojamaal oli justkui sein ees (ja vahepeal taga), sest tal oli selg rünnaku suunas ning surve Mairo Miililt või Patrick Genro Veelmalt ei lasknud tal ümber keerata.
Sisu osas tuleks aga natuke mõelda, mida üritate päriselt lahti selgitada ja kas tegelikult on selle taga ka tõetera. Ei ole ise treener ega jalkataktik aga olen pikemat aega jalgpalli jälginud ning vaadanud/lugenud erinevaid "taktikat" selgitavaid artikleid ja videoid. Mis nendest silma on jäänud, et enamus autoritest teevad arvamusavalduse alguses vastavad pädevuse hinnangud järgneva analüüsi kohta ehk inglise keeles "disclaimerid". Seda Teie artikli puhul tehtud ei ole ning autorite nimesid "googeldades" ei tundu, et tegemist oleks FIFA poolt kredeeritud treenerite või analüütikutega. Minu arust on see väga oluline osa artiklist ning vastava fooni loomisest. Kui artikli kirjutab ning lõikab kokku nt Vladimir Vassiljev, siis tõenäoliselt võib seal taga olla natuke tõde ja mõttekohti, mida võiksid teised treenerid/mängijad kõrva taha panna. Kahjuks hetkel on minu arust artikkel sisutühi ning pigem võib tekitada jalgpallist valearusaamasid ning ebamäärast kriitikat nende treenerite/mängijate/meeskondade kohta, mida olete video teises sektsioonis välja toonud.
Kuna tõesti leian, et ideel on algest ning potentsiaali, siis pakun enda poolt ka paar mõttearendust, kuidas oleks võimalik seda formaati edasi arendada.
1) Videoanalüüsi puhul tuua juurde väga lihtsad taktikalaua liikumised ning selgitused, mis võimaldaksid pealtvaadet, et muuta vaatajale olukorrad selgemaks. Väga hea näitena võite otsida videode osas "The Athletic FC" varasemaid videoesseesid.
2) Tuua analüüsi tarbeks päris treenerid ja spetsialistid, kes suudavad sisuliselt nüansse lahti selgitada. Formaadi osas võib nt iga nädal käia erinev treener/analüütik külalisena olukordi analüüsimas just nende perspektiivist. Väga huvitav oleks lugeda erinevate koolkondade mõtteid. See annaks ka lugejale võimaluse võrrelda erinevaid viise, kuidas jalgpalli on võimalik lahti mõtestada ning mängida. Lisaks saavad vastavad spetsialistid valida teemad, mille osas on just nemad kõige pädevamad ning anda kõige sisukama analüüsi, mis võimalik. Pole mõtet tuua Aiko Orgla analüüsima, kuidas Kristal Peetsonile jalge vahelt tegi, vaid palju huvitavam oleks, kui ta selgitaks lahti, kuidas üritab Nõmme United kaitses ülesehitada kasutades Meeritsa häid omadusi.
Edu!
