Peaaegu iga Meistriliiga voor tõi kaasa mõne väiksema või suurema üllatuse, jagus nii uusi tuuli kui ka äralangejaid, pinge püsis üleval märtsist novembri alguseni ning ka publikut tuli veidi juurde.

Kui välja arvata mõned negatiivsed üllatused ja täielik põrumine eurosarjades, leidus lõppeval hooajal positiivset tunduvalt rohkem. Ilmselt võib taaskord kasutada ilusaid sõnu: kui see ei olnud kõige põnevam, siis vähemalt üks põnevamatest Meistriliiga hooaegadest.

Soccernet.ee korraldataval hooaja parimate ja halvimate valimisel on traditsiooniliselt nii suurima üllatuse ja pettumuse kui ka enim arenenud klubi kategooriad. Soccerneti külastajad saavad oma hääli anda alates esmaspäevast!

Hooaja suurimad üllatused:

Transi sekkumine medaliheitlusse

Kellele üllatus ja kellele pettumus, sest näiteks Narva Transi president Nikolai Burdakov nimetas pronksmedaleid sisuliselt läbikukkumiseks. Jalgpalliasjatundjad olid siiski hooaja eel tunduvalt pessimistlikumad, kuna meeskond ühes peatreeneriga komplekteeriti viimasel hetkel ja mitte just kuigi paljuütlevatest nimedest.

Sellele lisaks saatis ja jääb ilmselt veel pikaks ajaks Transi saatma kihlveopettuste maine, mille mahapesemisele ei aidanud kaasa ka tänavu mais ilmsiks tulnud kahtlustused. Suveks saadeti välismaalasest peatreener minema ja ohjad võttis üle kohalik Aleksei Jagudin. Kõiki asjaolusid kokku võttes ei paistnud nad kuidagi favoriitide ringi kuuluvat.

Ometi tõestas meeskond hooaja võimsa teise poolega, et nende täiendusi on selgelt alahinnatud ja et Jagudini poolt viljeletav lihtsa jalgpalli taktika sobib slaavlastele hästi. Juulis haarati veel endale ka Sillamäe Kalevist lahkunud mängijad ning moodustunud löögirusikas lajataski tugevalt.

Paide võimas edasiminek

Eelmisel aastal Meelis Rooba liitumise järel rongi alt välja tulnud Paide Linnameeskond suutis astuda edasi ka järgmise sammu, vormistades sel hooajal kõige rohkem üllatustulemusi. Selle taga on mitu komponenti, mis kõik rohkem või vähem seotud Roobaga.

Esiteks on ta sarnaselt mitmetele teistele endistele tippmängijatele näidanud koduliigas suurepärast treenerivaistu. Teiseks tuli tema kontaktide kaudu igasse liini juurde tasemel mehi, kes tõid juurde kindlust ja seda ka seni ebastabiilselt esinenud meeste mängu. Teet Allase ja Martin Kaalma saabumine on kaitsetegevusele täiesti uue näo andnud.

Ning kolmandaks on amatöörmeeskonnale laotud selline põhi alla, mis lubab neil veel ka hooaja lõpus tugevamatele hambaid näidata. Tugev lõpp on ehk isegi suurim üllatus arvestades ka seda, et meeskond jäi suvel ilma mitmest põhitegijast.

Väravarekordi langemine

Islandi tugevuselt kolmandast liigast saabunud lätlane purustas Eesti Meistriliiga väravarekordi. Kõlab nagu halb nali, aga nii see ei ole ning Aleksandrs Cekulajevsi väravavaist ja -janu võiks enamusele koduliiga ründajatest eeskujuks olla.

Kahtlemata aitas rekordit püstitada ka poksikotiks kujunenud Lasnamäe Ajax, kellele Cekulajevs üksinda 18 väravat lõi, aga samas mängisid kõik klubid Ajaxiga võrdselt neli mängu ning lätlane on ometi löönud poole rohkem kui keegi teine.

Samuti ei ole pädev väide, et tänavu on väravaid lüüa lihtsam kui 2005. aastal Tarmo Neemelo rekordipüstituse ajal. Esiteks kujunes ka kuus aastat tagasi välja selge autsaider Tallinna Dünamo näol ning teiseks lõi TVMK tol hooajal kokkuvõttes koguni 33 väravat rohkem kui on Transil kirjas praegu enne viimast vooru.

Tippmängijate lisandumine

Viimastel aastatel on palju räägitud koduse liiga ühtlustumisest, kuid samal ajal tipu nõrgenemisest. Tänavuse hooaja põhjal seda kindlasti öelda ei saa, sest Meistriliiga on rikastunud paljude tasemel mängijate võrra. Kahe hooaja vahel nõrgenes ehk vaid Levadia.

Võrreldes lahkunud ja saabunud mängijaid pole kahtlustki, et kvaliteeti on Meistriliigasse selgelt lisandunud. Sisse on toodud säravaid võõrleegionäre, tagasi on tulnud mitmed (eks)koondislased. Ja erinevalt eelnevatest aastatest, kus kogu kvaliteet oli põhiliselt kuhjunud Florasse ja Levadiasse, on see nüüd ühtlasemalt jaotunud ja seda jagub isegi amatööride sekka.

Üldise tasemetõusu taga võib näha ka noortejalgpalli tugevnemist ja üleüldist valiku laienemist, aga mis puutub konkreetselt praegusesse Eesti liigajalgpalli tippu, siis ka selles vallas on märgid näitamas positiivses suunas.

Aina ühtlasem tase

Ajax Ajaxiks, kuigi üks mäda õun võib terve korvitäie ära rikkuda. Et Meistriliiga muutus sellele vaatamata ühtlasemaks, ei tohiks tabelisse vaadates kahtluse all olla. Peale lasnamäelaste tõestasid kõik võistkonnad, et on heal päeval valmis favoriitide tuju rikkuma.

Esinelik püsis veel kuni viimase ringi keskpaigani tihedalt koos ning meistritiitel võetakse sel hooajal väiksema punktisummaga kui varasematel aastatel. Pinget jagus ka tabeli tagumisse otsa, kus sai kõik samuti selgeks alles mõni voor enne lõppu.

Kui tihtipeale on üllatustulemused olnud seotud varakevade ja kunstmuruga, siis sel hooajal jagunes neid nii ühtlaselt, et üllatuste sündimist kui sellist ei saa enam üllatavaks lugeda.

Hooaja suurimad pettumused:

Levadia mandumine

Oli teada, et talvise verevahetuse järel võib seitsmekordset Eesti meistrit oodata raskemat sorti üleminekuaasta, aga hooaja eel tehti ka palju täiendusi ning kokku saadud koosseisul näis olevat potentsiaali ikkagi kõrgeimate kohtade eest heidelda. Paraku põruti täiega ning tulemuseks on klubi ajaloos esmakordselt medalita jäämine.

Põlvkondade vahetus jäi justkui poolikuks ja oodatud nooruslikku sädet sai näha vaid üksikute indiviidide esituses. Erinevalt näiteks Paide täiendustest ei andnud kogenud mehed noortele kindlust juurde ning võistkond ei sulandunudki ühtseks löögirusikaks. Seda ei suutnud lõpuks muuta ka suvine treenerivahetus.

Komplekteerimine ei olnud küll samal tasemel eelmiste aastatega ja ennekõike tunti puudust stabiilsetest ründajatest, aga sellegipoolest joosti materjali arvestades selgelt lati alt läbi.

Sillamäe sama reha otsas

Uus aasta, sama jama. Vladimir Kazatšjonoki treenerikarjäär Eestis on kulgenud ühe stabiilse pettumustelainena ning paistab, et kahe aasta järel on lõpuks ka klubijuhtide mõõt täis saanud. Niivõrd ambitsioonikalt klubilt nagu Sillamäe Kalev, mis tuli 2009. aastal veel hõbedale, oodanuks oma vigadest õppimist.

Enne enda teist hooaega uskus Kazatšjonok, et eelmise aasta ebaõnnestumised on ajalugu ning koormustega harjunud mängijad jooksevad nüüd kõigist üle. Välja kukkus kõik aga isegi hullemini kui mullu. Kalev on kogunud veel vähem punkte, leides end lähemalt tabeli tagumisele poolele kui esinelikule. Tagatipuks alistuti karikasarjas Paidele, minetades viimase õlekõrre eurosarja koha püüdmiseks.

Alustades kiiresti ära karistatud kolme kaitsjaga taktikast hooaja alguses ning lõpetades järjekordse suurpuhastusega suvel, pole Kalev oma mängu endiselt üles leidnud. Soovida jättis ka komplekteerimine, sest meeskond mängis terve hooaja sisuliselt ilma mängujuhita - keskväli oli pidevalt täidetud hoopis kaitsjatega.

Tammeka paigalseis

Eelmise hooaja suur üllataja muutus talvel poolprofessionaalseks ja pani kinni ka aastalõputurniiri. Toetajate ootused olid tõusnud lakke, aga Tartusse saabudes meeskonna särama pannud Marko Kristal ei suutnud samade mängijatega järgmist sammu astuda.

Pettumusterohke hooaeg äratas kahtlused, kas eelmise aasta tõus ei olnud hoopis varasema peatreeneri ja mulluse abitreeneri Norbert Hurdi töö vili. Professionaalsematele oludele vaatamata muutusid nii mängupilt kui ka tulemused hoopis kesisemaks ning lõpuks maksis see Kristalile ka töökoha.

Paar mängijat vedasid individuaalselt välja, aga enamuses oldi sel hooajal füüsiliiselt kehvemad ja taktikaliselt küündimatud, koostöö logises igas liinis ja pall ei püsinud maas. Kristjan Tiiriku juhendamisel leiti lõpuks vähemalt uus hingamine ning püsimajäämine sai kindlustatud.

Ajaxi peksukotistumine

Lasnamäe Ajax püstitas sel hooajal mitmeid rekordeid. Neile on löödud kümneliikmelise Meistriliiga ajaloos rekordiliselt palju väravaid ja nad on teeninud rekordiliselt vähe punkte. Ajaxi president-peatreener-mängija Boriss Dugan lõi pika puuga üle Meistriliiga vanima palluri tippmargi.

Usutavasti ei näita Ajaxi totaalne põrumine siiski Esiliiga nõrkust. Eelmisel aastal edestasid nad küll kindlalt ka tänavust Esiliiga võitjat Tallinna Kalevit ja talvel säilus suurem osa põhikoosseisust, aga ajalugu on näidanud, et Ajaxi meeskond vajab väga tugeva isiksusega treenerit, kes tooks sisse distsipliini ja tõsise töö. Seda suutsid Aleksandr Puštov ja Andrei Borissov, aga pärast Borissovi lahkumist jäi laev kaptenita.

Hooaja päris alguses näitas Lasnamäe võistkond veel hambaid, aga kui olukord hakkas käest minema, siis polnud enam kedagi, kas vabalangemist peatada suutnuks. Mängijad hakkasid erinevatel põhjustel kaduma ja mingil hetkel mängisid samad mehed juba nii Meistriliigat kui ka teist liigat ja kaotasid mõlemal pool.

Amatööride suvine väljavool

Amatöörklubide võrdlemisi suur kaadrivoolavus on tavaline, aga sel suvel toimus korraga nii äkiline äravool, et see jättis tabeli tagumise otsa klubidele olulise jälje.

Paide kolm põhimeest (Sillaste, Kalda, Reinsoo ja lisaks Tanel Võtti) lahkusid üheskoos Norra, Kuressaare kaks põhimeest (Aava ja Rajaver) Kanadasse ning mitmed Viljandi tulevikulootused (Goldberg, Mütt, Leimann) samuti piiri taha. Mindi kas välismaale tööle või õppima, mis on muutumas üha populaarsemaks valikuks.

Paljud neist vähemalt plaanisid uues elupaigas ka jalgpalli mängida, aga nagu varasem kogemus on näidanud, siis pole sugugi välistatud, et nad on Eesti jalgpalli jaoks kadunud.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng
2005: 1. Narva Trans - igavene neljas tuli pronksile, 2. Tarmo Neemelo esitus ja 41 väravat, 3. TVMK kuld

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp
2005: 1. Flora esitus ja neljas koht, 2. Tartu Merkuuri tegevus, 3. Kristen Viikmäe

Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:

2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2009: 1. Viljandi Tulevik, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tartu Tammeka
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tallinna Flora
2007: 1. Tallinna Kalev, 2. Tallinna Flora, 3. Tallinna Levadia
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. Tallinna Levadia
2005: 1. Tallinna TVMK, 2. Tartu Tammeka, 3. Viljandi Tulevik