FC Flora on võtnud eesmärgiks murda Eesti meistrite viis aastat kestnud painaja ja tiitlit kaitsta. Loogiline. Aga kas nad suudavad teha midagi, mis on jäänud tegemata Levadial, Infonetil, Kaljul ja kahel korral Floral endil?

Viimasest kümnest Eesti meistritiitlist on Lillekülla rännanud täpselt pooled, ent viimastel aegadel reeglina paaritutel aastatel - nagu nad olid kodutandril edukad 2011, 2015 ja 2017, nii ka 2019.  On's Flora endale mõne kurja numbrineeduse kaela kutsunud ja peaks muretsema?

"Vastupidi - naljaga pooleks öeldes on järjest tõenäolisem, et ükskord suudame paarisaastal ka võita," muheles Flora president Pelle Pohlak. Ent nii tema, peatreener Jürgen Henn kui kapten Konstantin Vassiljev konstanteerisid vana jalgpallitõde: tiitlit võita on tõesti lihtsam kui seda kaitsta.

Henn lootis oma esimesel peatreeneri-aastal korrata Arno Pijpersiga võidetud tiitlit, kuid siis maksti siin-seal kooliraha ja Flora jäi napilt pronksile. Ise pealikuna võidetud tiitli kaitsmine on vaid 32-aastasele lootsile taas midagi uut. Kogenud kapten Vassiljev, kes eelmisel kümnendil Levadia särgis edukalt tiitlit kaitses, sõnastas aga võrdlemisi loogilise edu valemi.

"Peame alustama hästi ja tegema oma asju nii hästi kui võimalik. Kui vastane on tugevam, siis peame järelikult veel rohkem tööd tegema. Tegelikult päris lihtne! See on meile kindlasti suur väljakutse, aga tahaks loota, et saame hakkama," lausus augustis 36. sünnipäeva tähistav legend.

"Kui läheneda teaduslikult, siis pole vahet, kõik algab jälle nullist. Aga eks ikka mingid väikesed nüansid on," märkis omakorda Pohlak. "Tiitlivõitja vastu tahavad teised ennast rohkem näidata ja tõestada, vahel pannakse [võitjate poolt] endale koorem peale. Vahet ei ole, kes eelmisel aastal võitis - teeme enda poolt maksimumi ja siis jõuab tõde meieni."

Eelmisel aastal käis ta seejuures välja jõulise veksli - "Teised on favoriidid, aga meie võidame!" -, mis osutus prohvetlikuks. Tänavu sama ei kuule. "Võibolla saan ka vanemaks ja targemaks, ei tasu igasugu sõnu loopida," muigas vana aasta viimasel päeval 31. sünnipäeva tähistanud Pohlak, kes seega noorem nii Hennist kui Vassiljevist. 

"Isegi julgen öelda, et kui vahepeal rääkisime kolmest ja Infoneti ajal neljast, siis nüüd on jälle neli võistkonda, kes võivad sekkuda suurde mängu. Ütleme nii, et klubi ja meeskonnana on harjumus mängida medalitele olemas Floral, Levadial ja Kaljul. Paidel on vähem kogemusi, aga kipun arvama, et nemad võivad suure kolmiku lõhkuda."

Peatreener Henn täiendas: "Isiklikult tundub, et kõik klubid on vähemalt paberil tugevamad. Tulemused välisvastaste vastu võiksid näidata mingisugust üldist liiga kvaliteedi tõusu. Meie oleme küll üks tugev pretendent tiitlile, aga mitte selline meeskond, kellele ma ise kipuks kohe kulda kaela riputama. See on võibolla kompliment meeskonnale, et meid nähakse favoriitidena, aga ise nii mõelda ei saa."

Kas edukas 2019 teeb Florast ikkagi soosiku ...

Olgu siinkohal märgitud, et Tallinna "suure kolmiku" ülejäänud liikmed lükkavad koorma mõnuga Flora õlgadele. Töötlemine käib juba enne hooaja algust!

• Kalju president Kuno Tehva: "Muidugi on konkurent Flora. Selliste ressursside ja meeskonnaga ei saa öelda, et nad ei ole tiitlisoosikud – kindlasti on."
• Levadia äärekaitsja Markus Jürgenson: "Floral on noor, kokku mänginud ja talendikas koosseis. Neil lasub ilmselt väga suur surve tiitel ära võita."

Ei saa muidugi salata, et Flora 2019. aasta edu annab rivaalide sõnadeks alust. Esimesed seitse vooru käidi Levadiaga kõrvuti täisedusammu, kuni Flora omavahelise mängu võiduga lahti rebis ja ette jäigi. Mõned kaotused-viigid lipsasid hiljem sisse, aga see enam trooni ei kõigutanud.

"Pinget oli palju, aga tegelikult tuli suhteliselt kindlalt," meenutas Pohlak. "Alati on pisemaid asju, mille kallal saaks norida, aga kui hooaja lõpus seisad, liigatiitel käes, siis tuleb rahul olla."

Boonuseks koduliigale pani Flora suvel kokku eurohooaja, mis kahtlemata paguneid väärib. Esimeses ringis langes serblaste Niši Radnicki Tallinnas 0:2, võõrsil kindlustasid florakad edasipääsu 2:2 viigiga; loosi tahtel tuli teises ringis vastu astuda 2018/19 hooaja Saksamaa kõrgliiga seitsmendale ja Euroopa liiga poolfinalistile Frankfurdi Eintrachtile.

Florakad kaotasid hiljem alagrupiturniiril Arsenali alistanud ning värskelt play-offis RB Salzburgist üle olnud (ja seeläbi taas Euroopa liiga 16 parema sekka murdnud) Saksamaa tipule nii kodus kui võõrsil kõige napimalt. "Kui kaotad Euroopas mõlemad mängud 1:2, siis ikka midagi kripeldab," tõdes mõlemale Eesti klubi väravale eeltöö teinud Vassiljev.

"Euroopas tuli kahjuks peaaegu et võimatu loos teises ringis, seal oleks hea õnne korral võibolla enamat tahtnud," jäi teekond veidi ka Henni hingele. "Arvan, et olime sel hetkel päris heas vormis, oleksin tahtnud proovida jõukohasema vastasega mängida. Aga need olid Frankfurdiga kaks meeldejäävat mängu kindlasti."

Trofeeriiulil ei seisa liigatiitli ja värskelt kergitatud superkarika kõrval hetkel vaid Evald Tipneri karikat, kuigi mulluse aastanumbri sees Flora ühtegi karikamängu ei kaotanud: Narva Transi võiduga tipnenud hooajal langeti Levadia vastu konkurentsist juba sügisel 2018. Käimasoleval karika-aastal on Flora aga rõõmsalt kaheksa hulgas. Hooaja avamisel läbi viidud loos tõi järgmiseks vastaseks europiletit jahtiva Tartu Tammeka.

"Sisetunne ütles, et loositakse Kalju vastu, aga näed, tuli Tammeka," rääkis president Pohlak. "Kui tahad karikat võita, pead lõpuks niikuinii kõigist jagu saama. Mõnel hooajal on saanud finaali ainult madalamate liigade vastu mängides, mõnel nii, et tuleb mängida kõigi tippsatsidega. Loos on pime!"

Nii Henn kui Vassiljev tõdesid, et tegu on pigem keerulise loosiga, kuid kumbki ei pea tõenäoliseks, et mängu hooaja niivõrd varajases faasis (ehk esimese ja teise vooru vahel) pidamine kummalegi poolele mingisuguse lisaeelise annaks. "Oleks saanud võibolla kehvemini minna, aga oleks saanud kindlasti paremini minna," võttis peatreener loosi kokku.

Kui liiga puhul jäid selgesõnalised kohalised eesmärgid välja hõikamata, siis karikast rääkides oli Pohlak julgem. "Tahaksin, et kevadel oleksid kõik kolm karikat meie käes," avaldas ta soovi, mille täitmiseks tuleb võita veel kolm mängu.

... või on kahe hooaja vahel liiale mindud ...

Aga jalgpalli on Flora tänavu juba üksjagu taga ajanud. Hooajaeelsel perioodil peeti tõenäoliselt Eesti vastavat rekordit tähistavad üksteist kontrollmängu pluss superkarikas - 36-mängulisest liigahooajast oleks kolmandik juba selja taga! Sisuliselt lisati treeningkohtumistega hooajale 25 protsenti otsa.

"Viimastel aastatel olemegi palju mänginud, eelmisel aastal oli suurusjärk sama," selgitas Pohlak. "Ütleksin, et rohkem kindlasti mängida ei saa, aga meil on nii palju korralikul tasemel mängijaid, et treenerid on suutnud koormused ilusti ära jagada ja kui vaadata minuteid, pole kellegi koormus liiga suur."

Ettevalmistus sarnanes ka peatreener Henni sõnul mullusele, kuid mängude rohkus sundis koormuste planeerimisele ja seeläbi treeningutele veidi individuaalsemalt lähenema.

"Meil on küll palju mängijaid, aga lõpuks väsimus veidi kuhjus," tunnistas ta. "Oli suur väljakutse, kuidas planeerida treeninguid ja mänge nii, et hooaja alguses ja ka käigus ei oleks [mängijad] liialt tüdinud jalgpallist. Saame näha, kuidas õnnestus. Võibolla ideaalse ettevalmistuse jaoks oli mänge veidi liiga palju."

Samas oli Henn väga rahul vastaste kvaliteediga: Flora madistas talvel Šveitsi kõrg- ja esiliigaklubiga, Soome hõbedaga, 2. Bundesliga keskmikuga, Rootsi pronksiga, aga ka tuttavate lätlaste ja norrakatega. Hätta ei satutud seejuures kellegi vastu, saldo jäi kokkuvõttes plussi ja ainult välisvastaseid arvestades nulli.

"Saime näha erinevate liigade erinevaid vastaseid ja võibolla annab see meile Euroopaks hea võrdluspunkti, kui nendest piirkondadest peaks vastaseid loositama - siis on meil võrdlus olemas ja saame ehk mingeid järeldusi teha," lausus juhendaja.

Mida arvasid asjast aga mängijad? "Seda tunnet ei tekkinud, et oleks liiga palju [jalgpalli], aga see küll, et tahaks juba punktide peale mängida," võttis kapten Vassiljev talvised emotsioonid kokku.

"Pigem läksid asjad plaani järgi, aga hooaeg näitab, kas sai kõik õigesti tehtud. Treeneritel on piisavalt kogemusi, ei olnud nende esimene ettevalmistusperiood. Ilmselt oli kõik planeeritud. Kõik peaks olema korras."

... või on muudatused seekord liiga suured?

Talvine verevahetus on Flora jaoks saanud teadlikuks paratamatuseks - kohalikus tippklubis särama löönud Eesti jalgpalluril ongi reeglina õige aeg välismaale siirduda. Nii läksid pärast 2017. aasta meistritiitlit võtmemängijatest oma teed Joonas Tamm, Brent Lepistu ja Rauno Sappinen; 2018 lahkusid välismaale Madis Vihmann, Zakaria Beglarišvili ja Mark Anders Lepik, Eesti-siseselt vahetas klubi esikinnas Mait Toom.

Muidugi kordus tuttav muster ka sel talvel. Matvei Igonen läks väravapostide vahelt tagasi Norra, kapten Gert Kamsi innukaid tõuse paremkaitsest enam tipptasemel ei näe, Premium liiga (ülekaalukalt) parim väravakütt Erik Sorga müüdi suure lombi taha. Poolkaitsest jääb hetkel paigale Mihkel Ainsalu, aga temalegi otsitakse võimalust järgmiseks sammuks.

Pohlak tõi võrdluseks välja hooaja 2016, mille käigus temast Flora president sai. Meistritiitlit kaitsma pidanud võistkond tõi toona küll kapile karika ja superkarika, kuid jäi liigas alles neljandaks. Tol aastal Flora esinduses mänginud meestest on ühe jutiga jäänud vaid Rauno Alliku ja Markus Poom (ning hetkel veel Ainsalu); Richard Aland ja Henri Järvelaid käisid vahepeal Eestis laenul, Sappinen välismaal. Ja ongi kõik, ülejäänud koosseis on vahetunud.

Aga Flora ei muretse. "Nüüd peavad kujunema uued liidrid," rõhutas Pohlak. Ja Henn lisas: "Loomulikult on alati kohti, kus tahaks treenerina rohkem ... Et oleks 22 väga head mängijat. Igale positsioonile päris võrdseid mängijaid pole võtta, aga see on jalgpallis normaalne. Tervikuna on meeskond vähemalt sama hea kui eelmisel aastal."

Postide vahel ei ole Igoneni kaotus ehk tõesti nii suur hoop - liitus ta ju mullugi alles suvel, kusjuures Richard Aland tegi tugeva esimese poolaasta ja Ingmar Krister Paplavskis on end samuti Premium liiga tasemel vahina tõestanud -, aga Sorga väravate ja kapten Kamsi asendamine saab kahtlemata olema väljakutse. Positsiooniliselt oodatakse Kamsi saabastesse astumist Michael Lilanderilt (temast veidi hiljem), edurivis kuuluvad Henni valikusse kaks siin juba figureerinud nime ehk Sappinen ja Lepik.

Vahepealsetel aastatel Belgia, Hollandi ja Sloveenia jalgpallielu näinud Sappinen (24) on vähemalt hooaja eel näidanud, et temaga võib arvestada, üha etemaks muutub ka klapp tiimikaaslastega. Viis aastat noorem Lepik on seevastu Eesti jalgpalli üks suurimaid mõistatusi - mullu mängis ta nelja liigamängu peale vaid 78 minutit ja jäi nullile, aga kõmmutas Euroopas 57 minutiga Radnicki võrku kaks olulist väravat. Teist ettevalmistusperioodi järjest kimbutavad Lepikut erinevad traumad.

Henni sõnul on väravakütt nüüd suures plaanis terve, kuid tema olukorrale lähenetakse seekord väga ettevaatlikult. "Peame tegema väga-väga sujuva tagasituleku, et esmalt ta tervis korda saada. Et ta saaks siis täielikult jalgpallile keskenduda," märkis peatreener. "Tal on olnud iga paari nädala tagant mingi uus väike asi täiesti ootamatust kohast, mida pole osanud ette näha. See näitab, et ta põhi on olnud niivõrd puudulik. Esmalt tuleb see taastada."

Aga paremkaitsest. Kui mullu mängis Lilander teist viiulit Kamsile, siis nüüd tuleb tal endal need saapad täita, kusjuures variant B on vaid 17-aastane Kristo Hussar. Aga Henn kiitis Tabasalust laenatud noormeest väga.

"Ta näitas ettevalmistusel väga suurt potentsiaali, paljud võrdlevad teda Kamsiga - väga töökas ja jätab endast alati kõik väljakule," analüüsis Henn. "Tema tegi kindlasti sellise ettevalmistuse, mille pealt on võimalik saada mingisuguseid minuteid hooajal. Ja olenevalt mängust saab mõelda ka Enar Jäägeri peale."

35-aastane Jääger on hooaja viimases mängus hangitud kannatraumast täielikult paranenud, kuid viimaste aastate tõsised vigastused teevad Henni ettevaatlikuks - tihe graafik ja kunstmurud ei ole just kaitsja suurimad sõbrad. Markus Poomi superkarikafinaalist eemale jätnud hüppeliigesevigastus ei olnud aga midagi tõsist ja sel nädalal taasliitus poolkaitsja treeningutega.

Ühtlasi andis Henn mõista, et kuigi Narvas seisis postide vahel 20-aastane Paplavskis, ei ole väravavahtide hierarhia paigas. Viis aastat vanem Aland liitus ettevalmistusega poole pealt ja seetõttu sai noorem mees rohkem praktikat, loogiliselt usaldati talle ka superkarikamäng. "Tahtsime näha Paplavskist võistlusmomendis. Treeningumängudes sai ta hästi hakkama," kiitis peatreener.

Lõpetuseks lahkame Flora ehk põnevaima talvise täienduse tausta. 18-aastase Henri Välja mängijaõigused osteti välja Paide Linnameeskonnalt, mullu jäi tabeli neljandas meeskonnas põhiraskust kandnud poolkaitsja arvele üheksa väravat ja seitse resultatiivset söötu. Ilmselgelt oodatakse U21 koondislasest palju, aga tänavu peab ta mänguajale konkureerima kapten Vassiljeviga.

"Ma ei ütleks, et see on talle õpiaasta," analüüsis olukorda president Pohlak. "Pigem on nii, et enda koht tuleb võtta ja usun, et võimaluse Välja kindlasti saab. Ma ei ütleks, et on nii, et tulgu ja vaadaku [aasta] kõrvalt. Arvan, et tal on taset ja oskuseid piisavalt, et ennast kohe pildile mängida."

Peatreener Henn ütles, et treeningutel tasub Väljal Kostja tegutsemisest maksimaalselt õppida, aga kindlasti jagub nooremale mehele ka mänguminuteid. Vassiljev ise ennast otseselt kolleegi mentoriks ei pea.

"Ennekõike oleme heas mõttes ikka konkurendid positsioonile. Kui ta tahab midagi õppida, siis võib küsida - kui mul vastuseid on, siis hea meelega jagan neid!" lubas Eesti koondise raudvara. "Praegu keskendume rohkem sellele, kuidas mängida. Kindlasti tuleb ka temal võimalusi ja ta peab valmis olema."

Valmis peab olema kogu Flora, sest tiitlit kaitsta on keerulisem kui seda võita.

Meeskonna staar - Konstantin Vassiljev

Vassiljev tuli, nägi ja võitis. Mullu Floraga liitudes võis siit-sealt kuulda kahtlejaid, kas Kostja mitte vanaks pole jäänud, kuid võimas hooaeg ei jätnud kahtlust: tal on anda kamaluga. Esialgu ei plaani vanameister veel noorematele teed vabaks teha.

Uueks hooajaks seoti Kostja käe ümber ka kaptenipael, mis Kamsi lõpetamise tõttu uut omanikku otsis. "Kindlasti on tema roll nüüd Gerdi lahkumise järel veidi suurem, sest enne oli kolm kogenud meest, nüüd kaks," mõtiskles peatreener Henn. "Minutite osas saab ilmselt olema sarnane eelmisele aastale - kui on võimalik puhkust anda, siis tuleb ilmselt anda."

Tervise üle poolkaitsja igatahes ei kurda ja lisandunud kohustustest suurt numbrit ei tee. "Väga palju see mu käitumist elus või väljakul ei mõjuta. See on vastutus, aga samas on see lihtsalt pael käe peal. Pigem pean keskenduma sellele, kuidas olla meeskonnale väljakul kasulik," lausus Vassiljev rahulikult.

Kellel silma peal hoida? Michael Lilander

Eelmise hooaja eel peeti potentsiaalseteks avanejateks kolmikut Vlasi Sinjavski, Erik Sorga ja Vladislav Kreida. Kõik murdsidki end kindlaks põhimeheks Floras ja maha koondise ukse. Jackpot! Nüüd oodatakse sammu edasi Michael Lilanderilt.

"Ettevalmistuse põhjal võiks teha otsustava sammu siin liigas Lilander, kui tal tervis vähegi peab. Tal on potentsiaali tõusmaks väga heaks paremkaitsjaks," kiitis peatreener Henn 22-aastast universaali, kel Paide-päevilt nii Premium liiga kui koondisekogemust.

Sama nime tõi välja ka Vassiljev. "Kamsi asendamine nii kiiresti ja edukalt saab olema raske, aga loodan, et paremkaitsjad eesotsas Michael Lilanderiga õnnestuvad ja teevad hea hooaja. Võimalikest avanejatest on mul mõned kandidaadid, aga ma ei tahaks neid nimetada. Tahan jälgida, kas juhtub või ei juhtu! Mõnikord tõusevad esile hoopis üllatusmehed."

Suurim küsimärk - kas Flora on kohe piisavalt näljane?

Võitmise järel on mugav loorberitele puhkama jääda. Vaid üksikud, erilised isendid suudavad hooajast hooaega sama intensiivsusega edasi mütata ja jalga mitte hetkekski lõdvaks lasta.

Kas noores Floras on selleks ainest? Peatreener Henni jaoks on see sisuliselt uus kogemus. Paljude mängijate jaoks on see uus kogemus. Kapten on vahetunud, parim väravakütt lahkunud. Aastanumbri 2020 sees on palju jalgpalli juba mängitud. Äkki liiga palju? Ei tea.

Esimesed nädalad võivad hooaja kokkuvõttes olla kriitilise tähtsusega. Esmalt reedel tõestamisvajadusega Legion, siis kohe otsa karikamäng Tammekaga, siis Kalju võõrsil, siis Levadia. Ja ongi koondisepaus. Muidugi on see vähetõenäoline, aga mis siis, kui märtsi lõpuks ollakse karikast väljas ja tabelist vaatab vastu mõni üksik punkt?

Tallinna FC Flora
Peatreener: Jürgen Henn
Abitreenerid: Joel Indermitte ja Norbert Hurt
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Fitness-treener: Johan-Kaspar Ivask
Kapten: Konstantin Vassiljev
EJL-i stipendiaadid: Markus Poom, Henri Järvelaid, Kristen Lapa, Michael Schjönning-Larsen*, Ralf-Sander Suvinõmm, Daniel Tuhkanen*
Eelarve: 1 200 000 eurot (kogu klubi 2 800 000 eurot)
Koduväljakud: A. Le Coq Arena ja Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora U21 (Esiliiga)
Koduleht: fcflora.ee
Esimene mäng (ühtlasi Soccernet.ee telemäng): 6. märtsil kell 19.00 vs. Tallinna JK Legion (Sportland Arenal)

* - Schjönning-Larsen ja Tuhkanen on algavaks hooajaks välja laenatud, kuid jätkavad Flora stipendiaatidena.

Koosseis:

Väravavahid: Richard Aland, Kristen Lapa, Ingmar Krister Paplavskis.
Kaitsjad: Kristo Hussar, Henri Järvelaid, Enar Jääger, Märten Kuusk, Michael Lilander, Maksim Paskotši, Henrik Pürg, Ralf-Sander Suvinõmm.
Poolkaitsjad: Mihkel Ainsalu, Rauno Alliku, Pavel Dõmov, Vladislav Kreida, Frank Liivak, Martin Miller, Markus Poom, Vlasi Sinjavski, Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Henri Välja.
Ründajad: Mark Anders Lepik, Rauno Sappinen.

Sisse:

Kristo Hussar (kaitsja, Tabasalust) võeti laenule.
Ingmar Krister Paplavskis (väravavaht) naasis laenult Tulevikust.
Rauno Sappinen (ründaja, Domžalest) naasis klubisse.
Markus Soomets (poolkaitsja, Rendest) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Henri Välja (poolkaitsja, Paidest) sõlmis kolmeaastase lepingu.

Välja:

Matvei Igonen (väravavaht) laenuleping lõppes.
Gert Kams (paremkaitsja) lõpetas karjääri.
Marco Lukka (keskkaitsja) lahkus klubist.
Anselmi Mikael Nurmela (Soome paremkaitsja) lahkus klubist.
Erik Sorga (ründaja) müüdi MLS-i.

Lahtine:

Mihkel Ainsalu (poolkaitsja) lahkumine oli päevakorras ja käis testimisel Hibernianis, aga hetkeseisuga registreeritakse ära.

Hooajaeelsed mängud:

08.01. FC Luzern (SUI) - FC Flora 1:2 (Kuusk, Sinjavski)
11.01. SC Kriens (SUI1) - FC Flora 4:4 (Sappinen, Liivak, Vassiljev, Kuusk)
18.01. FC Flora - Turu Inter (FIN) 1:0 (Liivak)
22.01. Kieli Holstein (2BUN) - FC Flora 3:2 (Sappinen, Vassiljev)
26.01. FC Flora - FCI Levadia (PL) 3:0 (Sinjavski, Liivak, Välja)
01.02. FC Flora - Hammarby (SWE) 1:1 (Kreida)
02.02. FC Flora - Narva Trans (PL) 0:0
08.02. Nõmme Kalju (PL) - FC Flora 0:2 (Pürg, ov)
12.02. FC Flora - FS Metta/LU (LAT) 0:1
15.02. Paide Linnameeskond (PL) - FC Flora 1:1 (Sappinen)
26.02. FC Flora - Sogndal (NOR1) 2:2 (Sappinen, Sinjavski)
01.03. FC Flora - Narva Trans (PL) 2:0 (Sappinen, Alliku) - Eesti superkarikas

Võit; viik; kaotus.
PL - Premium liiga; SUI - Šveitsi kõrgliiga; SUI1 - Šveitsi esiliiga; FIN - Soome kõrgliiga; 2BUN - 2. Bundesliga; SWE - Rootsi kõrgliiga; LAT - Läti kõrgliiga; NOR1 - Norra esiliiga.